29.3.17

Ei ole tahtmist enam mässata

Millegipärast on juba tükimat aega niru tunne mind piiramas.
No teadagi - mingid haigusetolgused löövad kihistades mulle rusikaga makku.
Nagu karastusjoomingut peaks siin tasakesi – parme pole küll siia vaja.
Varasemate aastate hommikud algasid mul kohviga, kuid selle aasta algusest olen püüdnud teega piirduda.
Võib-olla sellepärast tundun kuidagi apaatsem?
Kuigi samas võib see hoopis enesealalhoiuinstinkt olla.
Või nördimus.
Kurat seda nüüd ikkagi teab...


Täna lugesin mitu korda, aga mida mul valetada on, et meie riigis on sihuke tore asutus nagu MÄSSU JA TÖLLIAMET.  

Kommentaare ei ole: