Ega eriti sõnu ei taha tulla, sest omal on viimasel ajal muret.
Selle tõttu on pea tühjemast tühjem.
Ajud kärbatasid ära.
Aga midagi ikka fotojahi jaoks vist leidsin.
Siin nad siis ongi:
Hääd rahvusvahelist naistelaupäevakut teile!
Kimbatuses Timbuktu kimbutajad
Võtan selle üksiku lillekese, mis kimbust välja kukkunud :)
VastaKustutaOhh, küll mulle meeldib see roosa elulõng. Ega ta juhuslikult jaguneda ei taha? ;)
VastaKustutaAga et Su mured ruttu mööduks ja positiivselt laheneks!
seltsis kõrgustesse ronivad elulõngaõied on väga ilusad ja haprad. mõnus suvine tunne tuli.
VastaKustutaMured lähevad mööda ja ei tule enam. Lilled tulevad ikka uuesti.
VastaKustutaPäevakübarate lopsakus südasuvise lopsakuse taustal: ka see tuleb tagasi. Aednik teeb ära, eksole?
Pole sõnu vajagi, sest kolmes pildis neid juba rohkem kui 3000 peidus :-)
VastaKustutaMuresid tuleb vahel ikka, loodan, et saad omadest peagi jagu! Ja pildid on kõik kaunid!
VastaKustutaTänud teile osavõtlikuse eest.
VastaKustutaVanasõnast teame sellist ütelust: Jagatud mure on pool murekoormat.
Käisin täna röntgenikabinetis. Valgustati mind läbi ja kurb tõsiasi selgus - peaaju, mis mu kolbas seni väreles, polegi enam...
Aga jätkame siinkohas hea uudisega: seljaaju on alles ja toimib ning on võtnud peaaju funktsioonid üle.
Köögikata - eks ma suvel küsin elulõngalt, kas tahab jaguneda? Tegelt meil mutid, mügrid ja muud sellised elukad on pidevalt tuhnind juurte alla käike, nii et oleme isegi hädas...
Kaamos - vblla teebki:D
nii nii roosad:)
VastaKustuta