31.10.12

Poole peal

mõtlen mina siin
oma ajud villi
lugedes ian flemingit
kuulates tseppeliini
müramusa


Muideks, väegade sobiv kooslus võrreldes imalavõitu meloodiatega, mis Bondi filmid ärr rikuvad...
Ma ole noid viimaseid näinud ainult paari-kolme, sellest piisas, et lõpetada nonde vahtimine.

"Südamlik tervitus Venemaalt" on teose nimeks.
Lähen loen edasi...

30.10.12

No kuulge?

Näh, maksumaksja rahadega üleval peetav energiaettevõte tõstis esmaspäeval tähtajalise Kindel-nimelise paketi lepingu sõlmimisel tariife.
Seda juba teist korda.
Väites, et nii on kulud optimeeritud tänu leppetrahvide kaotamisega.

Aga, kui ma nüüd sõlmin tähtajalise lepingu ja pean sellest ka kinni, kas mul on õigus küsida leppeperioodi lõpuks enammakstud* raha tagasi? _______________________________________
*need, kes enne eilset lepinguid said sõlmida, saavad (lepingutrahvihirmuta katkestades igal suvalisel hetkel) tarbida odavamat kindla hinnaga elektrienergiat kui need, kes täna seda teevad.

Kas ma väidan õieti, kui panen maksumaksja ja väljapressija vahele võrdusmärgi?

Mulle jääb küll selline mulje, et maksumaksjate firma Eesti Energia on väljapressimise peal väljas.

Hehh!

29.10.12

Plöögistaaniajastu park

Vanad kalad sulgevad üksteise  järel oma plöögasid.
Selle taustal tunnen end siin Blogistanis ürgse saurusena, kellest maailma päästmine enam ei sõltu.
Draakoniaastal pidavat kõik saurustuma...
Võib-olla tuleks kõik vanad, kes veel kuidagimoodi üritavad hingitseda, looduskaitse alla võtta?
....................................................
Pealkiri on inspirritud kellegi Mängumäe mingist kassahitist.

P.S. Kuhu peaks pöörduma toetuste saamiseks?

Lepingutrahvidest...

Kui elektrimüüjad ei tohi trahvi küsida tähtajalise lepingu katkestamisel, siis laieneb see justiitsministeeriumi ja tarbjakaitseameti näpunäide ka teistele nagu mobla-, prügiveo- jms. tähtajalistele lepingutele.

Sain ma ikke õieti aru?

Sellisel juhul küsin, kas õigusjärelvalves on ikke pädevaid inimloomi tööl, et nad nüüd alles ärkasivad üles???

28.10.12

Ah jälle see poliitika...

Lugesi seemitsopast, et voodierakonnal on peale n.n. rahapesuahvääri lahkunuid 200 ja liitunuid 500. Lihtne mata teeb selgeks, et korruptsioon süveneb – kolmsada altkäemaksuhuvilist on parteil man. Ilmavaade ühendab: mandudes pannakse kindla peale kusikutega hleevad ühte kappi. Luukeredesse mahutab noid ikke liialt palju. Kui ruumist puudu tuleb, nimetet Stenboki maja ümber kapiks. Üks mu sügeline on tähele pannud, et voodierakonna sellidel pole midagi uut välja käia - ikka aetakse ühte ja sama joru, mida aastaid leierdet. Uusi ideid nende kõrimulk ei tooda. Ju neil on nöör/rihm niigi pingul, et liialt mõtlema hakates tõmmatakse õhuvool ajudesse kinni. Karmid sadomasu-mängud...

24.10.12

Sügis

heidan pilgu
taevass'
enam ei ilgu
vaevast
viimsed
haneriismed
rong kauguses
hämaras
vaid kaikudes
häirib
tardunud vaikust
kuue paiku

19.10.12

Teate, kurradi igav on, raip!

Mida teeb igavlev inimene?
Ei igavle!
Ta püüab oma ellu vürtsitada vürstiliste seiklustega.
Iseasi kuidas need välja kukuvad.
Novot, mul oli kohutavalt igav.
Otsustasin, et viin purgitäie sülti ja veel mõnda asja Kadrinasse.
Bussiga ei raatsind minna – pilet kallis, küll jõuab talvel.
Rattaga siis paningi ajama.
Teadsite, et Tapal on värske kergliiklustee valmis?
Mitte see tee, mida te igal õhtul tassidesse valate.
Asfaldi all ja puha.
Ma mehike jõuan Tapa vanade kroonukasarmute ette ja otsustan seda teed proovida ja sisse õnnistada.
Kulgen sel teel ja mõtlen, et tore, kui linnaisad mõtlevad sel teemal ikka jube heasti.
Ainukene häda, tempokamat sõitu siin ei sõida.
Olen läbinud kuskil kolmveerandi sellest teelõigust ehitusmaterjalide poeni, kui märkan, et kollast värvi traktor kopaga hõivab kogu teelaiuse.
Jäi seisma ka teine.
Jättes mulle möödumiseks kitsukese ala.
Mina, vana laiskvorst, ei viitsinud muidugi rattalt maha ronida, jätkasin oma kulgemist kitsastest oludest hoolimata.
Sain juba trakatsist mööda, kui esiratas vajus pehmesse muldkehha kinni.
Edasine käis kiiresti nagu actionfilmis – mina oma rattaga pikali nagu kuuli saanud hobusega kauboi.
Kargasin kohemaid püsti ja noogutasin, et kõik on kombes!
Hüppasin uuesti ratta selga ja panin edasi.
Paarsada meetrit edasi panin taas käntsu, seda suurema kiiruse peal.
Silmanukast jälgisin lahtiolevat peni, kes parajasti jalga tõstis ja kelle mutist perenaine kõndis selsamal teel.
Aga see asi jäi mul hoomamata, et tee tegi väikese jõnksaku.
Hea, et ma vastu valgustiposti ei pannud, olnuks ehk Tapa äärelinn õhtul pime ja minult kasseeritakse viimsedki veeringud tengelpungast.
Vähemalt purgid jäid terveteks, kui ma kompasin oma laadungit.
Hiljem selgus, et 3liitrine purk sai ikka obaduse kirja küll – pragu oli sees.

Aga noh, saite nüüd jälle kõhutäie teise õnnetust lugedes naerda.
Ma küll irvitasin takkatraavi.
Ja triikisin ja triigin ikka veel käelabaga valutavat vasakut külge.
Kui sealt kergliiklusteelt ärr taas suure maantee peale keerasin, siis millegipärast enam neid kukkumisi ette ei tulnud.
Takkajärgi mõeldes, ehk süüdi olid „kitsed“, kes sõitsivad mulle vastu oma sinivalge masinaga, enne kui ma keerasin ker.lii.teele?
Nagu laterna magica...

17.10.12

Nüüd, kus mul tõesti siiber...

 ... kodus istumisest, kutsun kogu inimkonda üles.

Ehk kellelgi on mulle tööd pakkuda?
Töökogemust kui sellist ei oma.
Küll aga otsisin tööd CV* kaudu, viimati ca 7aastat tagasi.
Käisin kohapeal vestlemas ja end näitamas, kuid põlati mind ära.
Eks ma vigane ole, seda iga kandi pealt.
Siis lõin käega – raha sai otsa ja loobusin tööotsingutest.
Kuus aastat tagasi siirdusin ligi veerandteiseks aastaks Revalisse, kus ma sain buumi aegu tööd ehitusel.
Juhilube ei oma, kuna mu arusaama järgi sõidab mitte luba, vaid mees.
Üks asi kinnitab mu mittesobivust müügimehe kohale.
Ma olen selleks liig aus, et petta klienti.
Lisaks olen liig aeglane.
Sedaviisi...

Olge siis hoiatatud.

11.10.12

Mandun endiselt...

Letargilisest mandumisest on raske välja tulla.

Lihtsalt tahtsin ütelda, et ma elan veel.
Aga kui kauaks mul seda va eluvaimu on, ei tea isand Surmgi.
Kuigi kunagi ammu selgitati mulle käejoonte abil, et eluaasta 75 olevat mu viimane tärmin.

Mida ma viimastel päevadel siis tegin?
Ausalt ütelda, mitte midagi kasulikku.
Ei ühiskonna ega iseenda heaks.
Sellest on üksjagu ka süümekad tekkind.
Paari kohta olen end lubanud, nagu närune prostituut, tööd tegema, aga vett on tõesti ülearu tulnud.
No ei saa puile ega maile.
Aga nagu klassikud on ütelnud – loll, kes vabandust ei leia – olen mina oma logelemise päevad ajanud vihma kaela.

Eila läks mõistus täitsa metsa, haarates vabiseva keha kaasa.
Tagasi tulles olid jalad märjad ja meel hüva: sai midagi kasulikku ärr teha.
Panin võsalõikeketta oma mootorvikatile külge ja lasin mõnuga.
Toomingavõsaja muu väheväärtuslik langes ja üdinoor lepik harvenes.
Samas sain aimu, mida ja kust järgmise aasta puud võtan.
Soopealsest kaasikust.
Kui viitsin...

Õigem oleks mul nüüd ennast linna tööle munsterdada, kuid jällegi see saba-ja-nokk-lahti/kinni asi jääb segama– elamise koht?
Muide, pärast pikaleveninud arutelu iseendaga, olen jõudnud järeldusele, et müügimeest minus pole...

Mandumine võib jätkuda...