Poliitiline anekdoot

Imelik.

Iga kord, kui mulle satub silme ette peaminister, meenuvad millegipärast 1990ndate algul ilmunud trükised, mille osad illustratsioonid peaaegu Jürit kujutasidki.

Nõndasamuti meenuvad toonased anekdoodid.

Üks neist oli sihuke:

Egiptuses leiti hauakamber koos sarkofaagis muumiaga.

Tervest maailmast kokku voorinud egüptoloogid ja asjatundjad ei suutnud tuvastada, kes see vaarao oli.

Siis astusid ligi spetsialistid Nõukogude Liidust. Mõne tunni pärast teatati maailmale, et see on Ramses XII.

Kõik juubeldasid.

Kui esimene õhin vaibus, küsiti Nõukogude spetsialistidelt - Mille järgi nad sellele järeldusele tulid?

Üles tunnistas, raibe!

Teine meeldejäänu on seline:

Reagan oli visiidil Moskvas, kus ta palus luba külastada ühte suvalist tehast.

Gorbatšov oli küll kahtlev, aga ta siiski andis selle loa.

Astub siis Reagan tehasesse ja mis ta siis näeb: töölised istuvad, pudel käes ning masinad undavad täie tempoga.

Gorbatšovi piinlikku hetke nähes patsutab Reagan ta õlale ja ütleb – Meil valitsev klass samuti ei tööta!

Loogikapuudulik

Mu peakolu on tühi mis tühi, et mitte mingisuguseid mõtteid ei elektrifitseeru.

Ajusid ei ole, nohu ka lännu.

Köhin küll veidi, küll see tiisikus lükkab viimase seljaajupalakese sabakondist rögana välja.

Siis võib minugipoolest sõda välja pääseda.

Nagu mõned hiromandid viimast ette kuulutavad, lisades väite – algab näljaajastu.

Loen diletantlikke artikleid ja vangutan kolpa ning konstateerin kurvalt – peaks vist olema õigem, kui rõhuv enamik liigist nimega „homo stultus” välja sureb.

Ühe tähelepaneku tasub kirja panna küll. 

Spordiuudistest on tunda masendust ja pettumust. 

Kuhu on jäänud need kuulsad väidetavalt sukkades palgasõdurid, kes snaiprivintpüssidega notivad Ukraina sõjas maha kremliitide toetatavaid terroriste...

Ehk teisisõnu - miks pole meie hulgas blonde naistäpsuslaskureid, kes nopiksid kõrgeid tiitleid kõikidelt maailmamängudelt?

Põlemine

Algul oli meid kinnises ruumis ikka mitukümmend.

Ma ei viitsinud peale neljandat korda enam lugeda, sest katsu sa silgupütis olles päid kokku lüüa, ikka läheb segi.

Iga päev läks üks, mõnikord haarati isegi rohkem, siit kitsast kambrist vabadusse.

Või hoopis nad tapeti?

Ma ei tea, kuna ei näe, ühtegi akent pole.

Ja kui uks avanes, siis hakkas silmadel ereda valguse tõttu valus.

Nüüd olen mitu päeva üksi.

Viimati haarati saatusekaaslane, kuna ta lebas keset kambrit.

Võeti jalgadest ning veeti kambrist välja, hoolimata tema protestist.

Ma ise tühjendasin samal ajal nurgas põit, kui see juhtus.

Enne, kui reageerida ja appi viskuda jõudsin, suleti kongi uks.

Valju häälega tegin teatavaks, et kuulutan välja näljastreigi.

Ei tea, kas nad kuulsid seda?

Vaevalt.

Nüüd avanes taas kambri uks, haarati mu jalast.

Kiirelt meenutasin möödunut...

Ei, mitte seda!

Järgmisena põles mu punapea, haarates leegina mu ülakeha.

Ja ma lähenesin põlevana oma vangikongi välisseinale, süüdates selle.

Valust oiates kaotasin teadvuse... 

Ausalt, tõrge tekib

Mina ei saa sellest aru, miks  kasutatakse viimasel ajal tihedamini sihukest lolli sõna nagu seda on eestimaalane?

Vist oli tollest idiootsest terminist vähe, on võetud kasutusele sellest sõnast lähtuvalt uusi tähendusi, näituseks tookski esile venemaalane, järvamaalane... Ahjah, isegi Valga-kandi ajaleht kannab nime Valgamaalane...

Trükimusta on vast liiga palju üle jäänud?

Seda va -maalane-tüüpi sõnakasutust on niivõrd palju mu ümber tekkinud – hirm hakkab.

Äkki ma pole enam eestlane?

Visa põdur

No ei ole ma sellest gripist veel lahti.

Tohtri manu pole ma ka saanud minna.

Ega sealt miskit tarka ka ei tule – kui kribatakse mingi retsept, siis võta hüvaks ja mine apteeki mingit rohtu lunastama.

Kunagi oli siinkandis rohupood olemas, aga nüüd käi kas Aravetel, kus mingi ladina köögi-laadne uberik või hoopis Tapal, kus on minu teada kolm apteeki. Ausalt ütelda pole mul küll Aravetele asja, enne viin oma rahanatukese Tapale. 

Aga lollus oleks ju minna tõbisena rahva sekka oma pisikuid edasi andma. Pärast puuritakse DNA kaudu ärr - mingi batsillirelv lahti pääsend – ning aetakse kogu see jama minu kaela.

Nii ma siin pooltõbisena jõlgun toa ja nõndanimetet küttelao vahet.

Päevas läheb ikka ahju kohta viis halgu, ahjusid on kaks, lisaks pliidiküte, milleks on korvitäis puid.

Sauna eesruumi tuleb samuti kütta, sest muidu lööb külm torud lõhki.

Kuna priiust on ülearu, siis jõllitan telekat – viimasest ei tule eriti midagi.

Koukisin videomaki taaskasutusse.

Kaen kassettidelt ühtekomateist.

Operatsioon Õ, Kaukaasia vang, Freddy Starri Sõu...

Lisaks huumorile ka mõned põnevikud.

Ainult, et millegipärast on enamus mustvalged, kuigi lindile sai värviline kraam.

Tean küll, milles asi.

Mõned videod sai üles võetud SECAM süsteemis, kuid taasesituse telekasüsteem on üdini PAL.

grippsihvt

Gripp murdis mu maha ning võttis mu teadvuseta jäänud skeleti koos sellel laiuva ürbi oma valdusesse.

Praegu hoian tekkivat turtsatust tagasi.

Vastasel korral reostuvad ekraan ja klahvistik jämedate vereseguste ajutükkidega, mis ninasõõrmete kaudu välja paiskuvad. See ei saa olla tatt, sest ninaõõs, kus tatikollid tegutsevad, hõlmab võib-olla kümnendiku rusikamahust, mille ma juba ärr nuuskasin. 

Viisakalt ja kombekalt siiditaskurätikutesse. 

Köhida ikka võin? 

Parem on. kui ma ei köhi. 

Muidu on kogu interneedus noid batsille täis...

Mine nüüd eemale, kohe aevastan. 

aAATsSiHhh

Uuel aastal uue hooga!

Nõnda nagu omaaegsed entusiastlikud pseudokomparteivaatelised loosungid kõlasivadki...

Aga, kuna mul pole uut hoogu kuskilt võtta, püüan tiksuda väsinud moega edasi.

Üks raadiumi mölin teemal „Sisekaitseakadeemia üleviimine Narva” sai mu paheletänu osaliseks.

Kardetase, et siis on kõik selle asutuse lõpetanud venekeelsed-meelsed.

Rohkem ma ei viitsinud seda arutelu kuulata, sest mu oma mõtted summutasivad kogu selle raadiumimölina ärr.

Nii küsingi (pseudo)rahvuslaste käest, mida nad on ärr teinud, et Narva linna eluolu eestimeelsemaks-keelsemaks muuta.

Muidu nad itkevad pidevalt sellesinatise Tarbatu Rahu üle, et seistakse loosungitega, milles nõutakse piiride puutumatust ja muud sellega seotud, Tumpää lossi man, skandeerides valihäälselt nõudes tagasi nii Jaanilinna tagust kui ka Petserimaad. Mis Laidoneri nägemuses said need alad olla ainult puhvertsoonideks. Võtku nad jalad selge ja koligu nagu üks mees Narva elama, muutes oma kohalolekuga sealset kogukonda rahvastikuosakaalult eestikeelsemaks ja -meelsemaks. Sama võiks ka teiste suure vene osakaaluga linnades toimida. Aga ei! Revalis-Tarbatus on neil mugavam kära teha ning aega viita.

Mõelge vähe kaasa – kui kremliidid oleksid ka tagastanud Tarbatu Rahu piirides, olnuks meil sisuliselt kaherahvuskeeleline riik, mida on tükk maad kulukam hallata.

Nõnda, et tasub mõelda järgnevalt – hää, et niigi läts!