Ohjah...
Kui ma seekordsele fotojahile peale juhtusin, keris pääkolu ajukäärudest dezavuu tunne. Lappasin arhiivi mant ning kaevasin möödunud aastast pärit loo koos piltidega välja.
Seekord otsisin omaluuletet värssidele/ aasta siis oli 2005 või 2006/, mis ei kõlbavat ei peni ega kassi saba allagi, pilte.
Vähemalt ma ei pea jagelema hakkama mingite ahvukaatide armeega...
Midagi ma leidsin, aga see pole ikkagi see.
Tarbatus on Reaktor ja Plasku,
mis ajavad küüned sinu tasku,
et koukida sealt su viimset raha:
ootame sind sõltuvuste maal...
----------------------
Valgus pimestab mu silmi
kuni taas möödumas automobiil
kõnnin kesk maanteed
müra – kõrvulukustav
tihe liikluskeeris rebimas
mu juukseid ja uhket palitut
vingu hingan sisse täiega
kaif ammu vahetunud
peavaluga...
Fotoluuletajad
Väga viis!
VastaKustutaSa ikka oskad kah, kui sa vaid tahad :P
O m a on alati kõige omasem :) J
VastaKustutaei tea kas selline pea enam valutab.. :)
VastaKustutakord valu tundis ta...
aga pilt ja tekst on saanud üheks :) paari pandud.
Head salmid, eriti see viimane. Mina saan ka linnaskäigust peavalu tavaliselt.
VastaKustutaEi see pea seal viimasel pildil enam valuta, usu mind!
VastaKustutaHea lugu on.
Ma vaatsin kah, et viimasel pildil on pea ikka päris ära valutanud juba... :)
VastaKustutaTartu Raekoja platsi ümbruses on küllaltki asutusi, kus annab peavalu ravida aga aitab luulestki kui seda mõistusega lugeda.
VastaKustutaEelmise aasta postitus meeldis mulle kui uustulnukale niiväga, et pidin luuletuse välja tooma - läheb praeguse sygise ja teiste postituste meeleoluga ideaalselt kokku:
VastaKustutaSügisel,
nõnna on see alati,
kask heidab endalt kuldse rüü,
jäädes alasti
ning polegi tal tunnet süül...
Ja saan aru, miks sa selleaastasega ise rahul pole - ometi ju kenasti tehtud ja kokku pandud... aga pole aasta-aja meeleolus.
väga nutikad ja täsed!
VastaKustutaPerkele, tulli tahtmine Tarbatusse põrutada, see aasta om kudagist vahele jäänu... :S
VastaKustutaTänan kõiki, kes võtsid vaevaks kommenteerida.
VastaKustutaVuuduu - nagu ma mainisin, on tegu mu elu peaaegu esimeste luulekatsetega aastast 2005 või 2006. Taoline robustselt sõnastatud luule visatakse tavaliselt ajaloo prügikasti.
Ma võinuks veidikene lihvida, aga vaim ei tulnud pähe.
ÖöHulkur- Sa uuri sm. Madanikult, ega suvila vaba ole, kas aialiipritest annab kaminasse tuld teha. Kui saab, siis marss Tarbatusse mesinädalaid pidama... Madistaja jääb vanavanemate man.