Kunagi liikus see nali ringi:
Kui tsaariajal ekspluateeris inimene inimest, siis peale Suurt Oktoobrirevolutsiooni muutus asi vastupidiseks.
Kunagi ühe töökaaslasega sai filosofeeritud.
Ühel lõunapausil siis küsis ta mult ootamatult: „Mis sa arvad, kas ori unistab vabadusest?“
Minul olid mõtted sel hetkel mujal, noogutasin ainult.
Ta nautis seda hetke pikalt, vedas suu irevile, raputas pead ja ütles: „Ükski ori ei unista vabadusest! Mitte kunagi!“
Mul oli ilmselt töllakas larhv ette manatud, et ta pidi täpsustama: „Iga orja unistus on saada ise orjapidajaks!“
Sellega seoses tuli meelde ütelus proletariaadi kohta: „Kui anda töölisele juhtida väike vabrik ja ta on suurem kurnaja, kui kodanlus ise seda oli.“
Millegipärast mul oli selline tunne, et suur Lenin ise selle viimatinimetet üteluse formuleeris.
Ma kah ütspäiv vilusohviirse... Miäkit säändset - anna orjale vabadus, a' ta ei tiiä, midä tollega pääle nakata.
VastaKustutaKinnitussõna: situm... irw!