Pank kui seaduslik röövlinägu

Üks päev lugesin intermeediast, et paljud kodanikud on igasuguste fondide osakutega vasta perset saanud.
Sellal, kui alustati reklaamide abil pensioniosakute inimloomadele pähe määrimiseks, olin mina vist ainus, kes jäi sellest kõigest eemale. Mul oli tollal kõnekaardiga taskutelefon, seepärast jäingi anonüümseks jäädes pankuritele kahe silma vahele. Ka jäid mu närvid alles.
Mida ei saa öelda mu teiste sugulaste kohta. Neile käidi peale niikaua, kuni nad murdusid. Nagu üks mu sugulane ütles, et saatis nad kõige täiega persse!
Pensionifondide omanikud - pangad jäid igatahes mõnest investorist ilma. Ainuüksi agressiivse pealekäimisega.
Minu seisukoht antud küsimuses oli ja on selline: niikaua kui pangad ei vastuta fondihaldurite tegemiste elik sahkerdamiste tagajärgede eest oma kapitaliga, pole minul küll investorina usku, et ma saan oma pensionipõlve põdeda nõnnanimetet pensioni teise ja kolmanda samba varjus.
Sellest järelduvalt olen ma näidanud trääsa igasuguste fondide pakkumistele.
Riik peaks hea seisma sellesinatise kodanike heaolu eest. Mida aga pole, ongi tavakodanikke kaitsev seadlusandlus.
Mis aga kummalisem: panga silmis olen ma investor, kui ma raha neile hoiule viin.
Selle raha nad saadavad kohe ringlusse, aga kalli protsendiga pluss Euribor. Kõik said aru, et see raha laenatakse välja.
Aga minu hoiusele, kui sellisele, ei tilgu mingit protsenti.
Küll aga võetakse süüdimatul ilmel kaardihooldustasu.
Mis kuradi kaardihooldustasu?
Seniajani pole keegi mu pangakaardist mikrofiiberlapiga üle käinud, 15tollisest mutrivõtmest rääkimata.
See on juba minu silmis röövimine.
Pangad koorivad ühe asemel kaks nahka, mis sest, et inimloomal on üks kaitsekiht.
Olen proovinud seda mõttekäiku nii mõnelegi selgitada.
Kummalisel kombel tehakse suured silmad, hingatakse sisse kopsutäis õhku ja...
Sõimatakse mind ullikeseks, kes seda väikest summat taga nutab.
Seepärast ma ei hakka enam teiste närve rikkuma.
Aga siiski, kallid kaaskodanikud, asi on ikkagi põhimõttes.
Kas tõesti on inimloomadel ajupesu niivõrd põhjalik olnud, et vabatahtlikult antakse pangahärradele esmapilgul väike summa, mis kokkuvõttes siiski miljardilise kasumi toob. Mis aga jagatakse hüvedeks nagu preemia, dividend, palgatõus...
Oh ei! Ma pole kade.
Asi peab olema õiglane!
Kui mu hoiusele protsente ei raatsita lisada, siis loobutagu kaardihooldustasust.
Huvitav, kas sellisel juhul ka saavad härrased pankurid raporteerida miljardilisest kasumist?