Vabariigi
aastapäeval, pärast tõsist tööpäeva ja sauna, ajasin nagu ikka
valget verd pusa, millel üksainumas sõna -GREENPEACE- ühe lühikese
lindi pääle trükitud ja mis õmmeldud turja peale, omale üll ning
istusin talguliste sekka.
Lõpuks perenaine
märkas, et midagi on nagu mäda. Peale kolmat või neljat pitsi
küsiski, ega mul see pusa tagurpidi seljas ole?
Ise tundsin küll
juba algusest peale, et ebamugavalt istub seljas teine. Kaesin siis
perra – oligi. Oma suures hajameelsuses olin peale saunatamist selle pusa selga
ajanud nõnda, et seljapoolne külg oli ees.
Keegi laua ääres
olijatest mainis isegi ärr – puhtam pool ikkagi on nähtaval.
Mille peale mina
lisasin – Vabariigi aastapäev ju, muidugi peab end näitama ikka
pidulikust küljest... Mul polnud lipsu käepärast... Hea asi on see, et õmblused väljapoole ei
jätnud, todaviisi võib lausa peksagi saada.
Aga jah, ega
pidulaua man ole ilus hakata pusa õigesti sättima, siis jätkasime
oma kere täisparkimist...
Tundub, et vanuse lisandudes olen täheldanud endas rohkem pohhuismi...
Ons tuu hää?