31.7.16

Mis tehtud, see tehtud

Kaks kihti silikaati ja enam ei peaks vihmavesi sisse kulgema.
Üks „laud” sai pooleks (kuivõrd see pooleks on – pigem ca veerandiks ja kolmveerandiks) lõigatud, seeperra tuli ka kaane külge kruvida, et kataks laiuti/pikuti silikaadi ärr. Aga jah, lühikeseks jäi – ma võtsin mõõdud vana ja vettinud kaane pealt, misse sent-paar ikka loeb. Materjali väljatulek luges rohkem.
...võib-olla oleks pidanud kolmanda rea ka laduma...

Elumajal sai vana auklik kasukas, mis ilmselt oli vanem kui mina, maha kistud.

Kaks päeva läks selle nahka. 
Seejärel ehitasime vennapoistega tollistest pooleks saetud laudadest karkassi ja ajasime loodi. 
...ürbid kisti maha
jäi alasti maja...

Tuuletõke läheb peale ning seejärel peale distantsliistude panekut uus vooder, mis praegu on eeldatavalt värvimisel.  

17.7.16

Ega siis töö jänes ole...

Möödaläinud nädalapäevad sai Raisakullil sisustatud pendeldamisega linna ja küla vahel.

Musta vee tühjenduspump arvas heaks mitte tööle hakata ja seetõttu pidi Raisakull Tapale väntama.
Ei teadnud Raisakull oma õndsas teadmatuses, et terve Tapa linna peale on praegu üksainumas ehitusmaterjalide kauplus – varasemalt oli küll lausa neli poodi, mille vahel sai kolatud soodsama pakkumise saamiseks. Kurat sellega, Raisakull tuli peale lörriläinud kus-odavam-pakkumise-tuurilt tagasi lollimana, kui ta enne seda oli.

Maapinna kerkimisega seoses vajus aastate jooksul mustaveekaev maapinna tasemest alla poole, nii tuli hakata ka seda kergitama. Kõiksepealt tuli kindlustada servaäär ärr, et silikaatkivirida paigale jääks. Kuna Raisakullil oli aega ülearu käes, siis võttis kõik aega.
Umbes nii nagu hullumaja tohtrid rõhutavad: häästi raahuliikult!

Järgmisel päeval üks sugulane võttis peale lisaks Raisakulli ka järkamissae ning sõitsivad nemad siis Revali külje alla. Laadisid asjad maha ja kihutasid edasi juba linna. Sugulane pidi massööri manu minema. Lõpuks oli Raisakull keeldumisele vaatamata ka massöörilaual pikali. Peale lihastemudimist kulges teekond tagasi sinna, kus töö oli ootamas. 
Rõdupiire sai kogu maja ulatuses paika – muidu oli poole maja ulatuses ja inetu vaadata. Nüüd olla lausa teine tera. 

Ükspäe sai Viru maakonna ajaloolises keskuses ärr käidud – Raisakull muretses säält hunniku tuuletõkkeplaate.
Ega nüüd olegi – tuleb vaid vaim valmis panna.
Elamisekotusel tuleb nüüd hakata kasukat vahetama – vana on aja jooksul kuidagi auklikuks kulunud. Ei ole siin imestada ühtigi - kui kevadeti lendab siinkandis üle mõistuse palju koiliblikaid.
Uut vammust veel kaalutakse.

15.7.16

Brexiti kahtlasevõitu tulem

Jälgides mingisugust Brexiti järellainetust, tajun mingisugust imelikku rahutust oma meeltes – Hammond ja May on Suurbritannia valitsuses juba koha leidnud. 
Aga miks Clarksonit pole punti võetud? ...
Igavaks võib sedamoodi minna endiste Top Geari jaburduste tegijate kaemine.



10.7.16

Oli see unes või ilmsi?

Peale seda, kui Raisakull oma silmamunanditega on ära näinud mõningaid kuulsusi, on ta millegipärast hakanud nägema ka hallutsinatsioone.
Ja seda kõike ilma mingite psühhotroopsete droogideta. 
Mõnda aega olid jänkid vaatevälja ilmunud, siis möödunud nädalal nägi Raisakull Tapal olles sakslasi - ilmselt tulivad viimased oma soomukitega Sinimägedest – suunatulesid neil masinatel polnud, sest miks nad siis ikka komandotornides neljakümnendate algusaastate moodi sauadega vehkisid. Raadioside neil vist ei rundfunganud...
Ei old Raisakullil rohkem aega sakslaste kolonni eriti kaeda, vaid tuli ehitusmaterjalide poodi astuda. Ostud sooritatud, hakkas Raisakull kodu poole väntama.
Osa kolonnist oli tee serva võtnud mingil põhjusel.
Peab tõe huvides ärr mainima, et Raisakulli kondiaurumasinal pole ka suunatulesid, kuid ega sellest olnud miskit, vastutulijaid ärr ootamata kihutas Raisakull sellest kolonnist mööda.
Mingisugune kirsipunase baretiga asjamees tahtis küll miskit mögiseda, kuid Raisakull hüüdis tollele nagu möödaminnes: „Halt! Ihh pinn ain groosse tummkopf! Tanke söön!”

Ega jah, nõukogude-aegse kasvatusega indiviidil on kuidagi harjumatu mõtelda: löödi ju sakslased Teises Ilmasõjas... pardoon Suures Isamaasõjas puruks – näe, ikka on nad tagasi...


7.7.16

Kuidas sugulastest ilma jääda

Nädala eest astusid ühed lähiastme sugulased läbi.
Olivad teised parasjagu tulnud matustelt.
Mingil hetkel läks jutt suvaliselt nende Ukraina-reisile ja selhvide tegemisele.
Ma ei leidnud õigemat hetke kui alles nüüd küsida: „Aga te ikke tegite lahkunuga ka sellesinatise žjölhvi, endal irve näos kinni?”

Enam nad vist mulle külla ei tule...


Tõsiselt rääkides, ega see aeg kaugel ole, kui selhvihullus ka matustel levima hakkab, eriti, kui seda tehakse lahkunuga. 
Võigas mõttemülk on see tõesti, kuid inimloomi ja nende mõtteinstinkte on igasuguseid...

6.7.16

Eesti külasepa käsitöö

Ei tasu üldse arvata, et ma kalmisturistide teemaga seotud piltidega vihje annan ärrkärvamiseks.
Kuigi ma peaksin kõigi märkide perra maistest kohustustest prii olema.
Umbrohi ka nii lihtsalt ei tagane ega hävine... 
Lisaks tuleb tuhandes postitus kirja panna, praegune postitus on vist 902 sissekanne, äkki siis premeeritakse mind tuhande rublaga...

Aga jah, nagu allpool pildilt näha, on siia maetud Eesti külasepa käsitöö.
...tänapäeval miskipärast ei surda enam vanadusse, vaid haigustesse...

Teadmata on, millal seesinatine Eesti külasepa käsitöö ärr suri ja mis oli surmapõhjus? 

4.7.16

Rist

Tõlgendage allolevat, kuidas tahate...
Graatsiline kummardus?

Lahjavõitu tuli

Selleaastane jaanik Ebaveres oli vähe teistmoodi, kui ma eelnevaid aastaid meenutan. 
Algul polnud ruumi parkida, kuid kella ühe paiku olid pillimehed oma kodinad kokku kraamind ja vehkat teinud. Sellega koos hajus ka see tohutu rahvamass... 
...järgmisel aastal ehk küünlavalgel saab peetud jaanik...

Üks viiv

...paari aasta tagusest lõkkeollusest, mille ma nüüd alles mälukaarti kammides leidsin.
...mingi elukas terendab
ning teretab
või mul on
hallutsinatsioon...