Kuulutan välja konkursi.

Eelmise postituse kellegi jäetud anonüümsest vastusest anonüümsele küsijale lugedes kerkis peakolusse mingisugune segane mõte.
Et on olemas ka e-taevas ja e-põrgu, nendele ma pole ausalt öelda mõelnudki.

Kuna töötuid on üksjagu siin maapealses ilmas, saaks need vabad ressursid ära kasutada, pannes nad kõik e-taevast/põrgut looma. Muidugimõista kujutaks igaüks oma nägemuse järgi, milline võiks olla e-taevas/põrgu.
Et iga ettepanek (niipalju kui on inimloomi, niipalju on ka erinevaid arvamusi) ka läbi vaadatakse, otsustasin välja kuulutada konkursi vastavate kohtade täitmiseks:


e-Peetrus - tegeleb kõikvõimalike e-taeva kavanditega
kandideerijalt eeldame kahetuhande-aastast taevas elamist ja töötamist taevavärava valvurina;
vajalik soovituskiri ülemuselt.

e-Mefisto - tegeleb kõikvõimalike e-põrgu kavanditega
kandideerijalt eeldame kuuetuhande-aastast põrgukogemust;
vajalik soovituskiri ülemuselt.

Nõuded:

Kandidaadid:
saavad komplekteerida oma meeskonna ise, välise jõu sekkumiseta,
vastutavad oma töö eest oma naha ja karvade-sulgedega.

Kandidaatidel on keelatud
kiita,
laimata,
oma alluvaid ära kasutada.

Kui Sa tunned, et saad kaasa aidata e-taeva või e-põrgu arendamisele, siis kandideeri kindlasti ja Su nimi raiutakse ajaloo prügikasti. 

Mis kuradi e-riik meil siin ongi?

Ja mina mõtlesin, kui oma linuxeid uuendasin, et miks kurradi päralt uuendusprotsess nii sitaks ajaks stoppama jääb ja seejärel annab erroreid? 
See kestab paraku juba pikemat aega.
Eila siis viskas kopsu üle sääre.
Hakkasin uurima, milles asi...
Kuna ma englissi eriti ei mõika, siis tuli meelde ühe IT-mehest kunagise pinginaabri soovitus: Igasugusele probleemile või tõrkele saad vastuse, kasutades otsingut!
Minul isiklikult pole vahet, millist otsingut kasutan, aga kogemused on näidanud, et kindlasti annab parima tulemuse suurim otsingumootor. Seega tegin kopi-pastat veidi.

Tulemus oli minu jaoks veidi jahmatav: paaris kohas oli maakeelne info üleval, pingviiniwebis ja hinnavaatluses.
Proovisin esimesse, sest sinna on kogunenud Eesti Linuxi-kogukond. Aga vat ei tahtnud ennast avada.
Avasin hinnavaatluse kõrvalkaardil ja enäe oligi info olemas. Selgus, et estpaki Buntu Eesti peegelserverid on maas ja pikemat aega.
Takkajärgi mõeldes hakkas jama uuendustega pihta juuli lõpus – augusti alguses. Huvitava infona sain teada, et UNIXilistest olid ainult BSD varamud alles jäänud. 

Paistis, et ka pingviiniweb oli maas. Täna hommikuks oli juba see püsti aetud.
Mida siis soovitati? Kasutada välisservereid.
Parimal juhul Soome omi, ainult, et kiirus paistis olema nadi.
Ma avasin eeebuntu tarkvaraallikad, sealt edasi nuppu „allalaadimise asukohast“, valisin parima serveri ning selleks osutus – uskuge või mitte – lõunanaabrite buntu peegel.
Sain siis süsteemi uuendatud.
Mis mind imestama paneb, on see, et lätlastel on kitsas olemine võrreldes eestlastega, kes ennastunustavalt hakkavad kiitma iseendid, kui jutt majandusele läheb.
Aga kui lõunanaabrid suudavad vaatamata oma majanduskitsikusele kaks Linuxipeegelserverit töös hoida ja meite IT-rahvas ei suuda seda ainsatki, siis on miskit mäda Eestimaal, mida kutsutakse e-riigiks. 

Mis kuradi e-riik? E(baõnne)riik või?

Kuidas PuPu tingimusis ellu jääda elik uusi põllukultuure Eesti põllundusse

Tänapäeva keerulises turusituatsioonis tuleb olla väegade avatud silmavaatega.
Ettevõtlikkusest ei tasu takkajärgi kaagutadagi.

Eesti põllumeestel on ikke nii hea ärisoon avaldunud, et pean lihtsalt oma mõtted kirja panema.
Muidu jäävad paljudel kulmud kipra, kui avastavad, et nii saanuks ka teha, kuid keegi pole rääkinud. 
Esiteks, ma küsiksin rahva käest: Kas Eestimaa kliimatingimusis saab sellist kultuuri kasvatada nagu seda on puuvill?
Minu teada oli taoline põllusaaduse kasvatus tollases NSVLiidus rangelt reglementeeritud. Riikliku kontrolli all oli tollal puuvilla kasvatus alates külimisest lõpetades saagi vedamisega...
Ehh, mööda panite! Ei olnud teksatööstust!
Puuvillast oli huvitatud eelkõige NSVLiidu kaitsetööstus: mida kõike puuvillast ka ei saadud, kõik läks põhiliselt lennukikütuseks ja lõhkeainete valmistamiseks.
Murdosa puuvillasaagist jäeti riidetööstusele. Mis õmblusvabrikutes peaaegu 99,9% ära kasutati, kui tollaseid aruandeid uskuda.
Tuleb välja, et saab.
Ilmselt on mõnel Eestimaa põllumehel olemas vanast ajast tutvused Kesk-Aasia põlluharijatega.
Üks mahetalumees oli kevadel salaja maha külind mingisuguse kultuuri.
Nüüd, kui see põllukultuur valmis on saanud – kogu põld on seda täis nagu alljärgneval pildil näha on.

Kogu see suvi oli suure saladuskatte all valminud kultuur kasvanud ja kasvanud. Nüüd, kus tuul lennutab juba siidjaid tutte üle ilma, sain ka mina lähemalt uurida, mis kultuuriga tegu on.
No mis mina linnavurle ikka põllukultuuridest tean.
„Puuvill“ ootab koristamist. Eeldan siin, et selsamusel mahetalumehel käivad läbirääkimised odava tööjõu – usbekitaride – sissetoomiseks, kuna suured masinad tallavat maad hirmsat moodi.
Teiseks tahaks teada, kas ja kui palju maksab PRIA-nimeline asutus eurotoetusi puuvillakasvatusele?
Kuna traditsioonilist põlluharimist eriti ei taheta toetada eelmainitud ameti poolt, siis teaksin soovitada teistele talumeestele, kuidas PuPu-tingimusis ellu jääda.
Kaitseotstarbeline toore ostetakse koheselt ära. Talumeestel pole muud muret kui seda kultuuri kasvatada.
Kui riik ei raatsi raha maksta, ostab välismaine sõjatööstus kogu saagi lausa lennult ära.
Siis võib juhtuda, et see toodang suunatakse juba meie valitsuse vastu.

Emise viimne orgasm?!

Juba mitmendat-setmendat hansapäevi järjest olen tähele pannud ühte seadusepära: seaküpsetus jõelinnas on vist tavaks saanud.
Ainult, et mu mõistus tõrgub alati ostmast sealt sealiha.
Mis sest, et grillitud või bärbitud. Eemalt vaadates väga isuäratav. Isegi neelud käivad, kui allpool olevat pilti kaen.


Loodetavasti ma ei võta teistelt söögiisu alljärgneva mölamulinaga.
Mida siis mina tuvastasin: Nimelt ora või vai on torgatud seapersest sisse ja lükatud suu kaudu välja. Ma ei tea, kas küpsetajad mõtlevad ajudega või mitte.
Tavaliselt aetakse kõike suust sisse, mis aga kätte saadakse. Ja tagumikust väljutatakse ööpäev hiljem junnidena. Enamus linlasi ei julge sitta kätega katsudagi. Et miskised bakterid hakkavat tervist hävitama. Koolera või pasanteeria ehk peenema nimega düsenteeria näiteks...