25.2.15

Kiiruga vorbitud soperdis?


Revali raehärra meeskond on ilmselgelt väga paanikas väljaöeldust esmaspäeval näidatud saates „Kuidas peatada Putin?”, et vorpisid kiiruga uue reklaami, kus väsinud ilmega meer vannub truudust, üks käsi on tal mingisugusel raamatul, mille ta väidab olevat „Põhiseadus”.

Minu arusaama järgi ei ole Eesti Vabariigi Põhiseadus ühti nii paks.
See jälle tekitab küsimuse, millist põhiseadust üritab raehärra kaitsta.
Suurel riigil on paksemad seaduseraamatud - seega on minu järeldus küll selline, et Revali raesaks vannub truudust Kremli kroonule.

Hädine on ka soperdise visuaalne külg - inimtühi, Riigikogu istungitesaalist järeletehtud ruum...
Ja ilma elavate tunnistajateta.

Hale! Lihtsalt hale!

Muide, ka Janukovõtsi-herra vandus, käsi põhiseadusel, olla truu Ukrainale, aga vaat kuhu see viis...

24.2.15

Pildike hingetõmbehetkest pärast rassimist


Kaks-kolm tundi metsas saetäristamist ja nottide kokkuvedu sihi peale...
...ning järgnevad kaks päeva on tagatud hunniku kottu kelgutamisega.
Higistest ürpidest ei tasu siin vist eriti röökida.

23.2.15

Vabariigi aastapäeva eel


Rahvusvaheline meestepäev on kohe läbi saamas ja ma pole ühtki õnnesoovi saanud.
Ärge nüüd valesti aru saage – pole ma kübetki solvunud või haavunud.
Lihtsalt hea tunne on sees voogamas.
Noh, tuusinatine 80nene Horts teeb ikke imet.
Et maitse liig üksluiseks ei jää, olen Nohtnym' i sidrunimekilise suuvärskenduse eelnevalt põske peitnud.
Vot siis on asjal teine maik. 

21.2.15

Vaktsinatsioonist puutumata jäänud relikt


Tõbiseks jäädes, nagu ajude väljanuuskamise omasse, võib Raisakull põdeda pikalt, et ei avita ei ussi- ega püssirohi, kuni selle hetkeni, kui mingisugune survele vastupanev veresoon ninas lõhkeb. Peale seda plahvatust millegipärast Raisakulli tervis hakkab imekombel kibekiirelt paranema. Justnagu senised vaenlaseviirused vahetavad poolt ja aitavad peremeesorganismuse tervenemisele kaasa.
Seepärast polegi Raisakull aldis tohtrite manu minema.

Raisakull on oma haigusloost välja lugenud igatsugu kaitsepookimisi. Misse pani hoopis kukalt kratsima – niipalju, kui Raisakull mäletab esivanemate juttudest, pole sellel ajastul, mil Raisakull titt oli, talle ühtegi süstlatorget tehtudki. Pigem on valgekitlikandjad kartnud, et tapavad Raisakulli nõelatorgetega ärr.
Seega on Raisakulli haiguslugu moonutatud ega vasta tegelikkusele.

Samuti on Raisakull igatsugu õigeaegsetest ravisoovitustest eemale jäänud – tohtrid ei viitsinud ühtki sõrmeliigutust teha, pidades õigeks Raisakull hoopis oma silma alt minema kupatada, näiteks niinimetet lollide hooldekodusse.
Suur rist ja viletsus paistis tohtrite ahastavatest silmadest, kui Raisakull oma molu neile näidata püüdis ja parasjagu kimbutavale haigusele abi nõutas ning kergendusohe pääses nende suudest, kui Raisakull enda järel ukse sulges.
Enamasti abi saamata.

19.2.15

Roheline Puuk Its

Huvitav, milline see rahvasuus politseiameti töötajale omistet muidupealekaebaja tiitliga pärjatu välja võiks näha? Kas samasugune nagu eelmisel aastal Krimmis noid hulgim vohasid?

Olgu mis oli, aga aasta on idamaa kalendri järgi uus.
Nii uus, et libedusetõrje on samuti kuskile ärr kadunud.
Võib-olla kuskile põõsasse.

Nagu mul üks kooliveli asju üldistades ütleb – mis seal vahet on, kas lammas või kits, ühed mökutajad mõlemad ja ühte moodi tuleb neil nahk üle kõrvade tõmmata.
Ma siis järgin tema sõnu ja soovin teilegi – hüva kitse või lamba, vahet pole, aastat!
Värvige siis oma loom ilusti roheliseks, et jõulud varem kätte tuleksid.

Ise jään ma igatahes tagasihoidlikult ootama järgmist aastat, misse pidi ahvivaimustusest lolliks minema. 
Näis...

18.2.15

Muljetus


Tunnistan ausalt, et ma polnud selliseks elektoraadišokiks valmis. 
Aga noh, järgmisel korral vähemalt tean, mida oodata.

Selle paari tunni jooksul, mis mul aega jäi bussi peale ronimiseks, jäin vaimselt palju haigemaks, kui kurikuulsas Revalis 4tunniga. 
Siin on vast oma roll vaimu niinimetet vaktsineerimises, mis eelnevalt ärr saab teostatud.

Paides käigu ajal hakkasin endamisi mõtlema sel teemal, kas Muinas-Eesti vanemate mõrvapaik ei ole mitte mingisuguse needuse alla langenud – nii trööstitut linnapilti, mis kannab endas agulimiljööd, pole mina ammu kohanud.
Ei anna seda isegi Revali lennujaamaala uberikega võrrelda.
Tahab see hädine niinimetet linnaollus olla Järvamaa pealinn?
Isegi Türi paistab rohkem linna moodi, Tapa linnast ma ei röögatagi.
Õudus kuubis, ma ütlen! 

Samas, kui mõtlema hakata, siis on Paide üks paras niinimetet Segasumma tuvila -  jättes mulje, et linnavõimud olivad pidevalt arhitektuuriliselt lakku täis...
Hehh...

16.2.15

Mis see muu on kui mannetus...


Ei.
Siuke asi lõi kolba vahele kinni, et Kremli luuremasin pole ühtigi nii võimas ja tõhus.
Kaegem Lefortovo kinnimajas istuva mehe juhtumit.
Mida me näeme, on see, et mees istub tükk aega  trellide taga ja ei miskit süüdistuse tõestamist pole olla.
Tõhusa töö tulemusel oleks mees mitu korda süüdi mõistetud ja kuskile salajasse Siberi ohrankalaagrisse kupatatud!

Juhul kui tõesti on asjad nii hapud, siis võib varsti Kalevipoja "saelauavabriku" julgeoleku eest vastutavate ametimeeste päid leida seibidena igast tuulegeneraatori kastist.

14.2.15

Sõber tõbi, raisk!

Pärast ajude ragistamist, niipalju kui peakolusisene võimaldas, hommiku vältel jõudsin arusaamisele, et ei ole too tõbi ühti tohtrikabinetist külge hakanud, vaid olen ta lõunast kaasa tarinud – õeraas oli eelnevalt üsna tõbine. 
Pikk peiteaeg annab mulle alust oletada, et selle köhaga pean ikka väegade pikalt maadlema.
Nigu sest köhimisest vähe oleks, nüüd hakkas ka nina kevadist kasemahla välja ajama ning kõrvadevaheline kolp kohisema. 

Ega miskit selle vastu pole, hea iseenesest, kui logeleda saaks, kuid esmaspäeval peab Raisakull maakonnalinnas tohterdajate konsiiliumi ees aru nõutama.

Raisakull käis tohtril


See nagu kapitalistlik vereimeja võttis Raisakullilt mõne grammi jagu verd – et saadab selle analüüsimiseks laborisse. Sellest oli talle vähe – lisaks ampullile oli tal veel veresuhkru määramiseks paar tilka vaja.
Et loodus tühja kohta ei salli, korjas Raisakull vist sealtsamast arstikabinetist omale mingisuguse batsilluse külge.
Loogika järgi jäävad eelmiste patsientide poolt nagu sõrmejälgedena sinna maha batsillilaadsed olevused. Need ootavad justkui puukidena värsket ohvrit.
Noh ja nüüd on Raisakull kah mingis paragripis – köhib, raisk!

Raisakullil oli suur plaan teostamisel, et sõbrapäeval suures linnas ärr saaks eksida, aga saatusepoolne tüng rikkus sellegi pisku ärr...

13.2.15

Söör on surnud!


"Söör on surnud!"
Ei-tea-kuskilt välja hüütud ükskõikse kõlaga, justnagu see oleks igapäevane hüüe siin turuplatsil, lause tarretas mõne hetkega kõik tehingud. Kümne minutiga olid kõik lahkunud, tühjus oli näiline – siin-seal räuskasid tuules maapinda kriipivad paberkotid, mis segi plastikuga kisklesid platsilt lahkumise kiiruses.

No see ei saa olla tõsi – 13 ja reede ja mu Dell Latitude C 640 arvas heaks pilti mitte ette kuvada. 
Misse tähendab seda, et ta andis otsad.
Noh, raal on kutupiilu...
Vanake ka teine, aga see-eest oli ta kuramus, üsna sitke.
Selle kurva uudisega pean ilmselt leppima.

9.2.15

Luuvalupäeva enesevaatlus...

...või siis mingisugune zölhvi-laadne peegelpildikribandus...

Järjekordselt ärrlõpnud joomingult toibudes, avades suurima vaevaga ränkrasked silmalau'd, irvitas mulle näkku ärraetud tuikuv inimvare.
Tunnistades juba teist tükimat aega, tabasin end ei-tea-mitmet-korda ärr imestamast – kas tõesti olen see mina?
Tõestuseks üritasin teha inimvihkajalikke näogrimasse – paistes larhv ei tee teist nägugi.
Järelikult polnud see mina.


Üldiselt aga...
Väsitav nädal oli.