25.4.15

Saitungid on imelised

Eriti nõndanimetet netisaitungid...

Imeline ses suhtes, et kogu teabesaastamassiiv, mis kogu ilmast kokku tuleb, on uudistetreiali poolt katkendlik – kiirus pidi lugema.
Teine ime on see, et eri punktidest väljastatud teabetoorikute kokkuviimine on lugeja oma asi – sellega ilmselt kasvatatakse tarbija ajumahtu, et see liialt loiuks ei jääks.
Kolmandaks, kui lugeja ei suuda iseseisvalt mõelda, on ta automaatselt lumpenilistis.

Muide, kirjutatakse, et Elion on hädas oma kuum.ee postkastikirjade „hvantoomistumises” ja nende tehnikutele ei jõua kuidagi pärale selle nähtuse põhjused. Kuigi nemadki loevad hommikuti kohvi kõrvale uudiseid. Eks tehnikute ajuollused keeravad sel ajal oma viiendat külge ja lasevad veits paksu. 
Nõnda nad maadlevad nõnda tühise probleemiga ei-tea-juba-mitmet päeva...
Nimelt loeme järgmisest (või oli see ülejärgmine?) uudisnupukesest, et rootslased avastasid järsku, et nende suur ja kõikvõimas TeliaSonera, mis on tuntud ka Eesti Telekomi emafirmana, on kulude kärpimise tuhinas neetinud kogu ettevõtte teabetehnilisehalduse hindudele ning saatnud mingite serverite salasõnad koos kasutajanimedega ebaturvaliselt üle nettuse nüüdsetele halduritele, kasutamata turvalisi kanaleid.


Mnjah, edasised kommentaarid on küll liigsed...  

20.4.15

Mingi jahumine toimub vaktsiini-teemal...

Ma ka mölisen siis sel teemal väheke.
Kaitsepookimine peaks olema inimlooma enda sisekaemuse küsimus, millele ta vastust otsib.
Kui ta tahab noid torkeid saada, siis palun, keegi ei keela.
Aga kui riik hakkab siin oma jura ajama, nagu Rents meile vahendab, et ei maksa ühtki kopkat vaktsineerimata noorindiviidide vanematele ega taga ka lastehoiukohta, siis on midagi mäda selles riigis.
Ausalt ütelda on siin sammuke diktatuuri poole õhus.
Meile on paraku serveeritud, et vaktsiinide väljatöötamine ja tootmisse andmine on väga kallis lõbu. Jah, kahtlemata on see nõnda. Samas, vaktsiinide koostisosad on uduloore all – viidatakse ärisaladusele.
Kuigi viimasel ajal teadlikumad inimloomad on poodides hakanud lugema, millest joomad-söömad tehtud on, sest seda solki, mida meile pähe üritatakse määrida, on ülearu palju. Sellest siis ka igasuguste allergiate ja laktoositalumatute vohamine, mingist gluteenitalumatust röökimata. Ja kusmanu olen korjanud kunagi üles infokillu, et laktoositalumatus oli omane ainult neegritele – meie põhjamaisele natuurile on laktoositaluvus juba sajandeid, kui mitte aastatuhandeid, sisse kodeeritud. Aga näed – mingi protsent inimloomi on meil laktoosiga hädas ja seetõttu on vaja laktoosivaba piimatooteid.. Absurdi tipp on see, et müüakse ka laktoosivaba piima – piim pole kunagi laktoosivaba Joogu siis vett, mitte ärgu solkigu meie söömajoomat, lisades mingit ainet juustu sisse, mis teeb laktoositalumise võimalikuks ka talumatutel.
Tulles käesoleva mölina alguse juurde tagasi, siis kaitsepoogitud inimhakatised ei tohiks ju loogika kohaselt enam haigeks jääda, siis millest see paanika, et enam kaitsesüstimisteta lapsi ei lasta kollektiividesse suhtlema, sest nad levitavad haigusepisikuid.
No kuulge, siis on kehva vaktsiin, mis sai verre pumbatud.
Ametnikud on linnud kirja pannud ja kantinud maksuraha nõndanimetet tervisekorporatsioonide arveladudesse.
Tohtrid on aga rääkinud, et hilisem mumpsi-sarlakite-leetrite läbipõdemine on hoopis rängemate tagajärgedega, seetõttu olekski vast noore organismi proovilepanek tervitatav.

Mulle pole ühtegi kaitsepookimist tehtud, kuigi mu haigusloo kirjade perra olen kõikvõimalikud torked ärr saanud. Ning olen hullud nakkushaigused, nagu need olivad mõnenädalavanuselt külgehaagitud nakkuslik kopsupölemine, hiljem ka mumps, sarlakid-burlakid, leetrid, kõik lapseeas ise ärr põdenud. Koolipõlvest meenuvad mulle lihtlabased külmetamised ja nende tagajärjed – köha-nohu. Üldiselt oli mul terve Pööbelmanni stuudiumi ja intriaeg ilma haigusteta ja luuslangilöömisteta läbitud. Pööbelmanni-ajastust puutusin kokku kollatõvehaigusekahtluse käes vaevleva klassivennaga – mind too hepatiit ei tahtnud, nagu ka suu- ja sõrataud. Kätepesemine oli ka sisuliselt olematu, kuigi mõnikord sai sedagi teostatud kasvunnide valvsa pilgu all. Aga kesse ikka viitsis meid kogu aeg jälgida?!
Aga elan.
Kuigi peaksin kõigi allikate põhjal teises ilmas olema.

Minu elu on ikka minu oma, mitte ei kuulu mingile hvarmaatsiavirmale.

Ahjaa, üks kild tuli veel meelde – nimelt inimkonda üritatakse piirata, maakera ei talu sellist massi, siis selleks on vaktsineerimine üpris hea moodus. Taudide ja sõdadega seda ei saa teha, polevat humaanne, kuid kaitsepookimiste abil on võimalik selekteerida valikuliselt ja see kõlab ka inimlikumalt. Valikuliselt selliselt, et mõned kaitsepookimise ohvrid jäävad lastetuteks...


19.4.15

Akt siis

Ma vabandan siiralt nende ees, kes lootsivad siit mingit alastipilti nautida, eksitusse viiva pealkirja pärast. 
Allpool on küll aeglaselt lumerüüst paljastuv varakevadine väli...
Iseküsimus - on see akt siis?
Kevadine striptiis

Erinevalt hilbuvalitsuse poolt rahvale pähemääritavatele aktsiisimaksudele, pean mina vajalikuks näidata endiselt aktsiisivabalt omi mõtteid ja nägemusi... 

Raadium on puhta ärr pöörand?

Aprill pidi naljakuu olema.
See tuletati mulle meelde, kui ma tõsiselt morni pilguga ühel hommikul raadiumit kuulasin.
Sõnum oli lausa siuke: ...eestlane pidavat väega heästi inglisekeelsest huumorist aru saama...
Minu ajunatuke, niipalju kui seda veel järel on, muidugi lisas omalt poolt mingisuguse fraasi manu: ...juhul kui supakad all on!
Mõni hetk hiljem lisandus täiendus minu tagasihoidlikult mõistuseraasult: ...aga need nõmedad ja idiootsed stuudiuminaerupahvakud, mis keevitatakse manu, võiks siiski olemata olla. 
Muidu kukub välja küll siuke olukord, et varsti peab ka naeratuseks luba küsima – mis nood külgekeevitatud naerupahvakud ikka on kui dressuurielement.


Mina olen siiski mõtlev indiviid ning irvitan niigi, kui minu jaoks midagi naljakat on.

16.4.15

Täna...

Jah. 
Täna võtsin sae ühe ja kombikanistri teise käpa otsa ning kadusin puude vahele ärr... 
Aga siis metsa jõudes tõusis tuul ja raputas kõrgeid latvu siia-tänna - raske koolipõli keksis seda kõike kaedes ajukäärdudest esile: 

Noor Raisakull ei ole alati olnud paipoiss, nagu mõnele võis tunduda. Kord oli ta intris hakkama saanud ühe vägiteoga, mille tagajärjel toona üks eriti tige kasvatajatädi Raisakulli korralekutsumiseks sakutas juustest nõnda, et karvad lendasivad ja Raisakullil tekkis sellesinatise sakutamise tagajärjel mälukaotus. Ja kui nüüd küsida, millega siis noor Raisakull hakkama sai, siis tuleb minna kalmistule ja küsida tollelt eriti tigedalt tädilt. Muidugi juhul, kui te ta üles leiate... 

Noh, ja nüüd vaadates, kuis tuul puid sakutab, tundis Raisakull oma kiilakas peanupus koolipõlves kogetud juustesibulate väljarebimist. Ai! see pani Raisakulli silmad valust kipitama ja kodupoole vantsima - töötahe oli kuskile haihtunud. 

Eelmise kuu alul sai muretsetud kergem saag okste laasimise jaoks, kuigi sellega saab ka järgata, ei hakka ma selleks otstarbeks seda kasutama - tolleks jääb ikke vana hea Husqvarna55.
Proovisin hoovi peal palke nottideks saagida kasutades kahte saagi kordamööda - uus saag vajas sissetöötamist. Ei uskunud mina, et selle viie liitri kütusesegu läbisaagimine kuu jagu aega võtab.
Sestap käisin uue saega ka küla peal küttepuid tegemas.
Andsin veel vanaperemehele ka proovida, kuis istub?
See proovis ja küsis ühe tankimise aegu, et kas nii tihti tulebki seda tankida?
Ma seletasin, et kui vanal H340-l oli paak pool liitrit, siis sellel mudelil on väiksem - ca kolmandiku liitri jagu. Ehkki ketiõlipaak on ikka sama 0,25 liitrine. Ajaliselt teeb ühe välja, seega - uus saag peaks olema vähejanusem elik säästlikum.
Teate küll seda protsessi, et üks asi viib teiseni ja möla jätkub kauemaks... Ja loll pidi see olema, kes vabandusi ei leia.
Nõnda, lõppkokkuvõtteks ütlesin, ega inime robot ole, et pidevalt tööd vehib teha - vahepeal peab puhkama, selga sirutama, viilima jne.

14.4.15

Loojang

Loojuv päike on alati lummanud inimkonda läbi tema eksistentsi.
Sellepärast vast ongi nõndanimetet "lääne tsivilisatsiooni loojang" hukatuslikult ligitõmbav, et haarab nagu must auk kõik pilgud enda külge ega vabasta sellest taagast kedagi...

Ähh...
Seesinatine 'Tema Kõrgus Filosoofia' pole ikka minu jaoks, kuigi kolbasiseses sültjas massis jauratakse päev läbi midagi geniaalsest, mis kindlasti vajaks kirjapanemist-edasitargutamist ning mis aja mahavõtmisel ja lähemal kaemisel muutub tähtsusetuks pobinaks - ju siis ilmutan kriitilist meelt, tümitamaks tainakuvaldaga käärulisi ajukurde tahedaks.
Ausõna, see on väga väsitav...

12.4.15

Üks kõverik paremsirge

Ei tea Raisakull neist poksiterminitest miskit, aga seekordne mölin passib nagu rusikas silmamunanditesse küll... 
Iseasi, kas nokauti ka keegi lüüakse?

Raisakull on nüüdseks juba palju aastaid inimloomade seas liikunud. Kõigest tollest hoolimata pole Raisakull mitte üks tonn aru saanud inimpsüühika arusaadavusest. Raisakull teab, et niipalju, kui on inimloomi, on ka erinevaid arusaamu asja lahtiseletamisel. See seisukoht on kehtiv üksikinimlooma kohta.
Karja inimloomade suhtes on aga kokku lepitud mängureeglid (jah, tuleb meelde – lasteaed ja selle tingimused), mida siis kiivalt jälgitakse.
Enamasti läbi küüniste, seda muidugi juhul, kui omadele jopedele see ka kasu toob.

Raisakull on alati vildakalt mõtelnud.
Näituseks allolev palk kujutabki ehedal kujul Raisakulli mõttesirgsust:

Raisakull loeb saitungist, et üks pseudojõukas äritegelane on annetanud ühele viletsusparteile kaheksandikmiljoni suuruse rublanutsu.

Raisakulli ajukeemia aga selgitab asja lahti hoopis kõveriti ja ümber nurga sellises valguses: too mainitud äritegelane on omadega mädasoos – millegipärast tellimusi ei laeku – ja kuna valimisjärgselt napib ka viletsusparteil vahendeid, siis lepitakse kokku niinimetet meelehea summas, mis kanditakse ühest tengelpungast teise. Et altkäemaksule (misse muu olla saab, nimetagem asju ikke õigete terminitega) mõru mekk man ei lisanduks, ristitakse kogu tehing annetuseks.

Nüüd tasuks majanduspolitseiametnikel okulaarid puhtana hoida, kas ja mil määral täidab ludriettevõte nimega „MADU” viletsusparteide haldusalas olevaid ja tulevaid pakkumusi, mida saaks kindlalt altkäemaksuks elik korruptsiooniks nimetada.
Muidugi ideaalne oleks siuke toimivus, et „MADU” ei kvalifitseerugi ei otseselt ega kaudselt üheski kategoorias - vat sellisel juhul saaks asja nimetada annetuseks. 
Vaevalt "annetanud" äritegelinski nii loll kui kulunud saapatald on, et kaheksandikmiljoni kaotusega lepib.


________________
Vähetaiplike joonealune. 
Saitung - ajaleht, kust saast-teave läbi lipsab 
Pseudojõukas - võla või laenukoorma ägav rikkur 
Viletsuspartei - valitseva erakonna tüüpnimetus 
Rubla - lepaleht või muu siuke maksevahend, antud juhul on mõeldud EestiUutRubla
Ludriettevõte - looderettevõte, tegev turvavaldkonnas
MADU - fantaasiast lähtudes: solge, pael-, vihmauss, rästik, kobra, anakonda, boamadu või lihtsalt uss - firma nimena

9.4.15

Nato-värgist ka paar mõtet

Taamal lendavad jänkid juba NATO egiidi all mitmet-setmet päeva madallennul üle metsa.
Ägedad summutid on neil küll.
Ega siin saa miskit paha sõna ütelda.
Meenutan siin oma paari lapsepõlvesuve, mis ma vanaema man veetsin. 
Või siis oma koolipõlveaegu Tarbatu Pööbelmanni-instituudis.  
Need olivad ikke väegade mürarikkad, olgugi, et punakotkad pikeerisid kaks-kolm korda kaugemal-kõrgemal kui jänkid tänasel päeval lendavad.
Nõukogude lendurite eripära oli peale õhkutõusmist gaasipedaal põhja suruda, et helibarjäärist läbi lipsata. 
Või oligi neil õhupallide põhivarustuses peale uneliivakottide ka silikaattellised seks otstarbeks?

Onu Brežnev keerleb vist vurrina oma hauas seal Punamüüri juures ringiratast - tänu sellele, et NATO siin möllab? 
Seda muidugi juhul, kui talle jäeti sinna, kuhu ta kukkus matmise aegu valusalt kõva kolakaga, manööverdamisruumi. 
Ilmselt seetõttu ei saavat ka Poe Volli rahulikult imperaatorit mängida, kuna see ühtlane ja monotoonne surin hakkab talle närvidele.
Taoline mõte on millegipärast kujunenud, kui kaen viimase aja uudisklippe...

Kui lihavõttepühade pohmell ulub

Terve tänase päeva kostab. 
Jube tuule ulgumine, mis kõrgeid puid ladvust sasib.
Mis paneb tahtmatult küsima – ega too kujuteldav kõigekõrgem juhuslikult mingit jubedat ja raskekujulist lihavõttepühadepohmakat põe, et ulguma ajab? 


6.4.15

Pühad said läbi?

Räägitakse, viimasel ajal eriti, kui meie maa esinduskogu koosseisu poole näpuga näidata, et see olla valija nägu.
Kuidas sa ka jõllita, aga Raisakulli jõle mordalõust vähemalt vastu küll ei vahi – vastalisel puhul aetakse kõigil peanupud kiilakaks ja mõlgitakse ninad viltu ning visatakse kinnimajja näljapajuki peale, kus lüüakse lisaboonusena kedrad tundmatusse kohta elik X-kujulisteks. 
Peaasi, et tuikumise moodi kulgeda...


Raisakull käis pühade ajal oma endises kodukohas. 
Imelikuvõitu on ta küll – suurte pühade aegu, mil noor rohi väidetavalt kängub, võttis Raisakulliraibe sae ja kolm päeva järgepanu üritas oma tervist tappa. Päeviti rabeles raisk nõnda, et aadrilaskmine käis nina kaudu ja õhtuti peale leilivõtmist turgutas enda olemist õlle ja viinaga, milles ulpis uppunud punapiprakaun.  


1.4.15

Raisakull on elu sunnil sümbiootik (mida see sõna ka ei tähendaks)

Viimati Revalis tolgendades leidse jälle kinnitust ütlusele, et inimloomaaed on väga kirju.
Nimelt Revalist ärrtulekuks valisin Elroni kiirporgandi seepärast, et ehk on sellele vähem reisilisi ja ma mahun oma kondiaurumasinaga peale.
Aga...

30km on mõnele ikka kättesaamatu kaugus, mida annab vändata oma viis-kuus tundi, kuigi mõni ei saa nahkagi selle distantsi läbimisel alla tunni ajaga soojaks rebitud. Inimloomi on ju erinevaid...
Mis siin rääkida hädisest viiest-kuuest kilomeetrist, mis Baltijaama ja Ülemistet lahutavad.
Baltijaamast tuli Tarbatu-suuna liini kiirporgandi peale veloajureid üksjagu, et see väikene uberik sai konksustatud ratastest hõivatud ja ülejäänud viis-kuus pidid oma kaherattalisi toetama oma kehaga. Jah, ma saan aru, et Revali tasuta transport tuleb ärr kasutada maksimaalsel viisil. Kuid selle asemel, et vändata oma tee maha Baltijaamast Ülemistele, on nemad ikka väga mugavad sellid, kes rattaga rongi peale kipuvad. Igal juhul Ülemistel, pärast laiskade vänturite lahkumist, tuli peale kaks rattaga selli ja ühele oli konksu otsa ruumi jäänud. Mu mõttemülgas tegi kiire järelduse – kui seesinatine rongisõit olnuks tasuline, siis vaevalt need rattaomanikud või -vargad porknalaadse rongiga Baltijaamast Ülemistele sõitnuks.
Ülemistelt oli järgmine peatus juba Tapal, kus mina oma kondiaurumasinaga maha kobisin ja sellele hääled sisse lõin ning kodu poole väntasin. Maakonna liinibuss oleks läinud alles paari tunni pärast... 

Saage palun aru, kui sõit on üle poolesaja versta, et siis püüan kombineerida oma linnaskäiku ratta ja rongisõiduga, sest omnibussiliin Revalisse võeti juba küünlakuu alul käigust ära – nõnda ongi mul ainuke võimalus linna pääsemiseks kasutada jalgratta ja rongi sümbioosi.