28.2.11

Algaja eraku pihtimus...

Ohjah.
Süda tunneb juba kevade haisu, muutudes nii sentimentaalseks ja jäädes ülejäänud kerega suheldes vastasrinda.
Ühtpidi võttes on see igati tasemel ettevõtmine, teistpidi väsitab hullupööra mu vaimu, mis iga aasta raskuse lisandumisega üha enam jäsemed taeva poole tõstab.

Hing räbaldub suure kärinaga.

Kevadväsimus, raisk, algab enne, kui ametlik kevad välja kuulutatakse.

Mõtted lähvad nagu ikka vastassugupoole suunas teele.
Aga paraku-paraku nad mitte kunagi pole naasnud – ju siis seal on hea olla.
Ma arvan, et nad siiski pärale ei jõua.
Vastasel juhul juba oleks uudishimulikke pilke vastu saadetud.

Lootus pidi viimasena surema.
Nii klassikud on öelnud.
Samas on teada, et seesinatine lootus on lollide lohutus.
Ma mõlgutasin oma ajumülgast, ja leidsin, et tõesti, ma olen loll mis loll.
Ei saa seda karmilt väljaöeldud tõdemust kuidagi pahaks panna.
Kui ma tark olnuks, ei kirjutaks neid ridu, vaid sügaksin kuldse saunaharjaga oma swarowski teemanditolmust selga rohkest rahast uppuvas basseinis.
Poohu' pole?

Viimatisel ajal olen täheldand, et olen isiklikus elus jõudmas erakliku eluviisi man.
Sõbrad kaovad eest – neil oma pered-mured-rõõmud, mida jagada isekeskis.
Mõned kihutavad teiselepoole gloobust, jätmata oma asukohast mingitki märki, mõned langevad kus kurat.
Viimasel aastal on teispoolsusesse minejaid rohkem, kui eales varem.
Sugulasedki muutuvad üha võõramaks.
Ei taha neidki tüüdata oma muredega.
Võõrastest ma parem ei röögi – need on tundmatud suurused kõik.

Mul on homme igemetohtrile aeg kinni pandud.
Kõlab kui viimsepäeva kuulutus.

26.2.11

Raisakull pole jäljekütt




Ei tea, miks küll tänast fotojahti lahendades hakkas meeles mõlkuma iidne lauluviis.
Andku Maestro andeks, kui ma tema sõnu meelevaldselt muutsin...
Suhkru kõrbes liivadüünid...

Maapind joobnuid jälgi täis...

Kes need haagid siia jättis...

Kes, kurat, kuuselt matti võttis...


Tontide külaskäigu ohvrid...

25.2.11

Meil süda harva üle keeb

sinu kõrval
üldse mõte ei liigu –
komberdab karkude najal

kui salvatuna
võrkpüütoni pilgust –
varjun maski taha

kohin kõrvadest
kihutab ajukäärudesse – tuulel
miilikiirust mõõdetakse sada

su silmadest peegelduvad
mu surmkahvatud huuled
tahavad lihtsalt öelda:

kas tead, kallis,
süda meil harva üle keeb
kuid täna
mu süda...

tema ainult streigib

24.2.11

Ilus oled isamaa...


Täna,Wabariigi aastapäeval, käisin nagu igapäevaselt viimasel ajal, metsas.
Lasin sael Wabariigi auks vinguda.
Noh, umbes nõnna nagu kogupauku tehakse kahurvägedes.

Seejärel vedisin palginotid hoovi.
Üldiselt ilus päiksepaisteline ilm oli.
Mõtlesin, et vean pimedani välja.
Aga kui päike metsa taha vajus, nii külma hingus peale pressima hakkas.
Lõpetasin puiduveo ära.

Sauna eesruum tuli ärr kütta, muidu vesi torudes läheb jäässe.
Hinge tõmbama sain igal juhul pingviinide paraadiks.

Jajaah, kohe-kohe...
Ootand nüüd! Kalla siis pealegi.
Niisiis, võtan nüüd mina pitsikese patriootiliselt meelestet „Viru Valget“ isamaa terviseks!
Terviseks ja klõmm...

Taustaks:

23.2.11

Rahvusvaheline meestepäev.

Täna on teatavasti rahvusvaheline meestepäev.
Ikkagi suur püha, mida meil paraku ei tähistata NõukaLiidu lagunemisest alates.
Samas, kui 8. märtsil tähistatakse ikka rahvusvahelist naistepäeva.
On kuidagi ebaõiglane, kui ajal, mil nõutakse võrdõiguslikkust ja unustatakse üks püha lihtsalt ärr.
Ma ütleksin selle kohta lihtsalt PuPu.

Naised, nüüd roose ostma!
Näidake, et te hoolite meestest!

Klantsiga tagumikku ei pühi.

Miskit peaks kribama, et mitte varjatult end koolnuks kuulutada.
Kuna valimised on tükimat aega kuum teema, et seda hüpitatakse nagu keevat tuhlit ühest kämblast teise, siis minu mure on sellejuures veelgi suurem.
Nimelt igemetohtri man tuleb enne ärr käia.
Õudne mõelda – kas siis olen võimeline üldse häält tegema?
Siin mängib rolli mu paaniline hambapuurikartus ehk siis minu kiku pannakse puuri kinni ja uuritakse ega sellel miskit marutõbist küljes pole, et enne peab mind rahusteid täis toppima, siis saab alles ketsisupiloog või stomatoloog mu sandistunud igeme kallal norima hakata.
Kas ma seetõttu õigele eputrillale narkoosipohmakast segipomisend hääle saan anda, ei oska garanteerida.
Samas jälle, pole sittagi valida kah - ühed junnid kõik, ainukse vahega, et osad haisevad vängemalt.
Ju siis ma vales peldikus situn.
Ja ega kriitpaberiga perset kah ei pühi.
Saadavad küll mulle klantspapril oma platvormkingast tehtud tegevuskavasid, mida ilmtingimata järgmise neliaastaku jooksul lubatakse ellu viia.
Niikut sügaval nõukajal, kus pjatigodnaja plaana ehk siis pätijumala plaan nelja aastaga ammendub.
Nüüd on pea kõik ärakonnad laiskade poolele üle lännu, kus vähe lubatakse, aga üldse ei tehta?
Nii mulle tänavusi sõkalde eraldamisi aganatest vaadeldes tundub.

20.2.11

Raisakull ütleb: ai nõu k'nõu...





... ehk teisisõnu vigasest ja segasest englissist maakeelde tõlgituna: mina ei teadma...
Muidu eksponeeriks seda nõud, kus ajud sees vedelevad, aga kust seda kolpa nii väga ikke võtta.
Läksin täna kergema vastupanu teed, klõbisin ühe nõu ärr, kus podises lendav luigepaar ¢opikalises leemes.

Ega jah, pole ilus teise rahakotti piiluda.

Nõukogude nõuandjad.

19.2.11

Kui juba lepingute sõlmimiseks läks...

Kuna mu vaated ühtivad IRLi omadega, siis sõlmiksin mina nendega kah lepingu, mis koosneb ühest-ainsast punktist:

Ostku IRLi saadikukandidaat oma raha eest mulle korralik ATV* ja mina tulen valima ning annan oma hääle neile.

Ausõna!

Kas oleme kokku leppinud?

ATV* - isend peaks olema vähemalt 500 kuubikuline Suzuki, Polaris või CanAm, mitte suvaline hiinakas.

15.2.11

Sai täna linnas käidud...

Täna oli plaanis siis eila mahalõigatud kuivikuid laasida. Sae korrasoleku kontroll venis veits pikaks – keti pingus ja teravus, õhufiltri visuaalne ülevaatus, silindrikatte kork on eemaldatud – see ju tolleperra, et soe õhk otse filtriruumi pääseks – ja teise keti visuaalne kontroll ning veel paar asja, mis tuli igaks juhuks kaasa võtta.
Ladustasin korras olnud vahedid kelgule, et hea ühe korraga metsa tarida.
Jõudsin raielangile ja haakisin koormavöö parajasti lahti, kui mölafoon mölisema kippus.
-Halloo, kuule, mis teed?
-Metsas olen. Mõtlesin, et laasin veits.
-Kaua sul läheb? Õhtuni välja?
-Ma võin ka otsa ringi keerata.
-Sa linna ei taha tulla? Siuke asi, et sa nagu linnas rohkem olnud! Et juhatad mulle teed Pärnu maanteele.
-Oki! Kaua sul endal mu juurde kihutamiseks aega läheb?
-Kuskil 10 minutiga olen kohal.

Assamait, kus mul hakkas kiire.
Kinnitasin koorma taas kinni ja padavai kotuse poole.

Peas mõtted, et kuda lähem on kimada, Aegviidu kaudu on tuttavam, Jänedalt Pekingi, sorrivaan, ikke Peningi poole pole eriti palju sõitnud, et tee meelde jääks, siis Kose-suunal viimati, kui Haapsalus sai käidud. Aga sinna viimatinimetet linna pole mina ammu sattund. Ehk siis kuskil veerand sajandit.
Ühise arutelu tulemusel otsustasime Aegviidu kaudu sõita.

Narva maanteelt Veerenni silla alt läbi ja sealt keerasime Järvevana teele ning edasine oli lausa kökimöki. Ei uskunud mina, et nii libedalt läheb. Sõitsime lausa rohelises laines. Üsna pea olime DSL või mis tolle firma nimi oligi, man. Sealt võtsime kodinad peale ja tulime tuldud teed mööda tagasi.
Vahepeatus oli Ümeral või Ülemistel, kus me kõttusid kinnitasime.

Mul oli lapik põues, kus loksus 80 kraadine Horts. Käisin kaesin misse ka maksab? Oijaaa, Saksast pidi saama pudeli kätte kümnekaga, siin aga on selle hind pea 40 rubla.
Järgmisel korral annan igatahes tellimuse sisse.

14.2.11

Tähelepanekud. Ja vanad kribad...

Kui naised on tükimat aega saunas ja järsku hakkab korsten musta tossu ajama, siis on naised ajanud puude asemel kalossid ahju.

Kui metsas kuivand kuuse läbi lõikad ja märkad, et puu tahab sind oma sõbralikku embusesse võtta, siis tea, et see kallistus võib surmav olla. Mina igal juhul vingerdasin seekord kõrvale ja jäin ellu.

Kui näed metsas olles värskeid metsakiisu jälgi, tasub neist siiski eemale hoida. Mine tea, millise puu otsas ta näljasena passib. Järgmine loom garneeringuga vaagnal ilvese toidulaual võid vabalt sina olla.

P.S. Sirvisin möödunud aastate tänase päeva postitusi ja leidsin asjaliku olema neid taasüllitada siin.
Niikuinii keegi ei viitsi neid arhiivist otsida...



Eks ole ilus tänane ommiq
Tõusval päikeselgi rõemus meel
Käia oma ra´al mõtetetammikus
Otsides ikka seda „õiget” veel…

Õrna samblavaibaga kaetud
Härmatisi sätendavaid
Esineb haruharva küünlakuul
Öösel kudus kuuneid kaunis

Tõsta vaid üles silmad maast
Näedsa! Südamekujuline viit
Näitab kätte suuna taas
Kritseldus: "Ma armastan sind!"

************
Sõbrapäeva väga kuum lugu...
..."Ohh, ma ei tea!!!"
Tibid, üks brünett ja teine punapea, vaatasid teineteisele otsa.
"On ikka tõsi?"
"Ma ju ütlesin ennist."
Hingates sügavalt õhku sisse ja välja, hakkasid kaks õrna naisolevust kriiskama ning kaklema. Pikad küüned välkusid jahmunud kuupaiste valgel, juuksekiharad hõljusid kuukiirtes...
"Vaaleetaad!!!"
"Aauuusaalt!!! Aiii!"
"Paras sulle! Sähh, söö liiva..."

Neist tubli kuue-seitsme sammu kaugusel, suure kivirahnu taga, jälgis kahetseva pilguga goteskne, ilmetu näoga kiilaspäine mees, kelle pärast fuuriad tülli läksid...

13.2.11

Raisakulli votujaht: 1M





Hehh...

Viimased päevad on mul olnud nii sassis nagu Meerika mäed.

Täna pikalt edasi ei lobise...
Teiste Bondide, James Bondide pajatusi M-st saad lugeda-kaeda siit.

10.2.11

Kulunud kõblas

Üle kõrgete tuisuvaalude rühkimine võtab ikka võhmale küll.
Isegi pabeross ei aidanud jõudu koguda.
Enam ta ei jõua.
Lihtsalt pole jõudu.

Nii lõi Tsim käega ning loobus edasiminekust.
Vangla võib temapoolest oodata. Kaotada polnud midagi. Teadagi, kui korra hiljaks jäädakse, tõlgendatakse see põgenemiskatseks.
Toetades end vastu laternaposti, süütas mees uue paberossi.
Suitsu endasse hingates ja kasukahõlmu koomale tõmmates jäi Tsim mõttesse...

Kummaline Vana...
Jah, Vana oli karm.
Vana teadis, et pojast ei saa farmerit, tegi siiski poisi elu kibedaks.
Igal hommikul andis Vana poisile nüri, päevinäinud kõpla ja saatis tolle põllule.
Poisil muidugi sai lõpuks sellest nüridusest villand ja ühel ööl ta läinud oligi.
Aastaid polnud Vana pojast midagi kuulnud, kui ühel hommikul peatus farmi väravas villis.
Sellest astus välja sihvakas sõjaväe mundris noor mees.
Vana oli tükk aega tunnistanud mehe nägu, tundes lõpuks ära oma kadunud naise silmad.
Poeg oli tagasi tulnud.

Tsim naasis järgmisel hommikul jooksmast ja pesemast, nägi ta, et ukse najale oli püsti pandud kulunud kõblas.
Vana justkui vihjanuks, tore, et tagasi tulid, veel parem, kui tööle kah hakkad.

...Tsim viskas kustunud paberossi tuulde.
Pistis käe põue ning mõne hetke pärast vaatas ta käes olevat portsigarit.
Tsim oli selle sepistanud just sellestsamast kulunud kõplast ja Vanale kinkinud.
Nüüd oli saatus selle tuhmi jubina tagastanud.
Silitades Vana pärandust, tundis Tsim, et ei suuda enam hingata.
Valu lõi rindu.
Aeglaselt vajus Tsim kössakile.
Portsigar libises sõrmede vahelt lumme.
Tsim vajus sellele otsa.
Valge lumi värvus tumedaks.

Veidi eemal peitis sooblinahkses kasukas sale naine suitseva püstoli ridikülli ning eemaldus kergel sammul...

8.2.11

Kompass, maakaart ja radar.

Võtsin südame rindu ja lasin GPSiga enda poliitilist mekki tuvastada.
Kompassil polnud nõela, mille järgi orienteeruda...

Tulemused on allpool.

Help...

Viimasel ajal on nett helpimisest nii küllastunud, et pean kah mõne lauakõne maha pidama.
Samal ajal testin, kas sellest üldse asja on...
Niisiis jutt on mitte söömisest, vaid help.ee nimelisest kodanikualgatusest.

Kuna ma olen püüdnud raha kokku hoida sellise masina ostuks nagu seda on ATV, pean siiski nentima, et ilmselgelt universiumi tagumisse soppi seesinatine soov jääbki. Seda tublit töölooma ei kavatse oma lõbuks tarvitada. Vaid soov on endal natukenegi töö kergemaks teha. Metsatöö eelkõige.
Kaua sa ikka suudad poolemeetriseid notte kottu kärutada?
Üherattalise käruga kilomeeter-paar hoovist ja sääskede meelevallas pole see just eriti mugav tegevus. Talvel polegi nii väga viga, kuna kelk aitab hädast välja. Kuna mets on mul madalama maa peal, siis koorma tarimine on pidevalt ülesmäge...
Traktoriga, mida mul kah pole, ma sealt neid kätte ei saa - pärast on songermaa, katsu üht või teistpidi, ikka vesi loksub üle kummiku ääre sisse.
Olgugi, et kummikud kalameeste stiilis keradeni tõmmatavad.

Miks ma laenu ei võta? Või ei osta liisinguga?
Kurat, ma ei soovi pankureid nuumata, neil omil üle sajamiljoni rubla suurune kasum käes, mille nad nüüd minema kupatavad.
Nad võiksid ju ise mulle heast peast anda kuskil 10tuhat rubla. Ilma tagasi maksmise kohustuseta.
Niiöelda sponsorluse korras.
Jällegi heategu tehtud ja saab linnukese kirja panna.
Muidugi, siis on tekkinud mul endal kohustus aidata ka omalt poolt nõrgemaid. Kasvõi igakuiste väljamaksetena. Või kui koguneb suurem summa, saan rublad letti lüüa ning ütelda: anonüümselt soovin annetada teie lastekodule/tervishoiuasutusele/pansionaadile/varjupaigale/vms asutusele näiteks tuhatkond rubla kuus/aastas.
Nii võttes olen taolisel juhul rohkem andnud heateoks oma panuse.
Eks ole...

Seni aga häirivad pangast saabuvad igakuised kerjakirjad.
Mis sisaldavad umbes sellelaadset sõnumit a la ...pank on võtnud oma patronaaži alla lastekodu. Hea inime! Sul on võimalus anda ja kanda üle igakuiselt nii ja naa palju rubla. Soovitame seda teha otsekorralduslepinguga. Blablablaa...

Mul pole midagi anda!
Mul pole esimest pinsisammastki.
Teisest või kolmandast röökimata.

Ma olen paljusid inimesi aidanud nii või teisiti.
Mõnede külajuttude perra päästsin koguni kolme või enama asjaosaliste elugi.
Pannud isegi mõned inimloomad paari.
Ehkki need langevad aegade hämarusse, millest ma eriti ei taha siin lauakõnes mainida.
Sest need lähevad liig isiklikuks.
Noh, egas muud miskit.
Helpigem nüüd edasi.

4.2.11

Raisakulli valge pimedus.







Kriitvalge minestus kuuvalgel ööl võib enamuse poolt märkamata jääda.
Nii nagu me öösel ei näe säravvalgeks pestud laudlina nööril kuivamas.
Lumivalged on tegelikult mu pildid.
Lumine lauluväljak valges vaikuses:

Pimestavvalge lummav hetk:

Varjudemäng valgel lumel:


Öömustalt valged neegrid.

P.S. Nüüd lähen ja võtan iseenda terviseks pitsi-paar "Viru Valget"...
Proosit siis!

3.2.11

Leo-ajastu tagasitulek

Kangastus mulle täna poes käies õnnis Brežnevi-aeg, kus pool liitrit viina maksis 5rubla.
Ärge te kõva häälega sellest kõssake.
Varsti lähme toitlustusprogrammile üle...
Kõik märgid nii näitavad.
Kui enne roobitseti kogu Eestimaal toodetu Moskooviasse, siis nüüd läheb kõik...

Kuhu siis SORVVO jääb?

Kass on jänq?

Kuna midagi mõistlikku pähhe kinni ei löö, siis head kassi/jänq aastat!
Idamaad rullivad ja keeravad sisu pahupidi.
Õhtumaal vajub kinni pimeduse saabudes alati kultuur ja silm.

Statsist lugisi, et keegi on siia eksinud "mädamuna memuaare" lugema.
Hämmastav ikkagi, kuis inimloomade ajukäärud suudavad uusi mõisteid luua.
Siit tulenevalt torkas mu ajukeemia toimel pähhe selline lausung - peeretuse pihtimused.

Kuld-uuri-ministeeriumi müsteerium - jänes nurrub...
Hääd sigimist!

1.2.11

Ei saa me ilma Lätita...

Inime pidi kõigega harjuma.
Nii targemad räägivad.
Noh, minul igal juhul on ajudes kogu aeg lühis sees, kui ma €urosid-¢opikaid välja annan.
Ma ei suuda kohaneda.
Peenrahaga eriti.
Nüüd leiutasin uue rahakoti ¢opikate tarbeks.
Seltsimehed!
Lubage mul esitleda punaste ¢opikate hoidikut.

Tolleks läks mul vaja vana laialilammutet Latvija-raadio kõlari magnetsüdamikku.

Lihtne ja mugav, eks ole...
Hoiatan lihtsalt, et magneeditud ¢opikaid ei tasu pangakaartide manu pista.