Käisin eile õhtul
kultuuritemplis. Naabermaakonna ajaloolises keskuses. Kus näidati
petiseid.
Mitte sellest ei
taha ma kõnelda.
Vaid inimloomade
suhtumisest, mis mulle kui kultuurivõõrale maamatsile silma hakkas.
Jah, ma tean, et aeg
on topeltseitsmepenikoorma jagu edasi kihutanud, kui mina hallil
eelajaloolisel ajal viimati teatris käisin. Sellest ajast on ka mu eelmised
mälukillud ajukäärude sügavusse pressinud.
Mõned killud siis
omaaegsest mäluaugust Tarbatu Vanemuisest:
Näiteks, kui sa
jõudsidki varem kohale, siis oli sul aega ringi liikuda ning
tuttavaid inimesi piinama hakata. Kui aga kedagi tuttavaid näha
polnud, siis oli aega kooserdada mööda galeriid ja teha tähtis
molu pähe ning lõpuks said maanduda enda väljalunastatud pehmele
punast karva toolile.
Vaheaja saabudes tuli kibekiirelt baari poole
kimada – et siis oli sul vähemalt ninaesine söögiolluse näol ees
ja sa jõudsid ka teist vaatust erksalt kaeda hoolimata tilkuvast
ülirasvasest kiluvõileivast ja konjakisõõmust, suunurgas
tolknevast koogipurust ei tasunud vast kõssatagi.
Mina vähemalt tol
ajal küll ei hoolinud topelthinnaga kallist õgimisest, kuid
järjekorra pikendamises olin ma omal ajal meister küll...
...kui kroonitud lühtrid vehklevad virmaliste kombel... |
Tänasel päeval,
õieti küll eile õhtul, Rakvere Teatris käies ei saanud mina küll
aru, et aeg on sügava Brežnevi-ajastuga muutunud – pigem tundus
suhtumine hullem olema.
Külastajaid ei
usaldata, äkki virutavad toolid saalist minema, seetõttu tehti
saaliväravad lahti niiumbes 10 minutit enne etenduse algust. Seniajani
leidsid paljud, et kehakinnitus oleks asjaline, sestap olid
baarilauad hõivatud.
Enne etenduse algust
paluti moblad välja lülitada. Mis on elementaarne palve, kuid
teatrikülastajad võiksid ise selle peale tulla.
...võiks ju subtiitrite lisamise võimalus olla ka siin... |
Vaheajal oma konte
sirutades otsustasin huvi pärast kaeda, mida inimloomad ka
veerandtunni jooksul tegema hakkavad ka?
Mu okulaarid nägid,
et asi on hullem kui minevikumälestused ning möiratasid pööblile
– ega te ometi siia jooma tulnud?
Ehh...
Mõni taris isegi
joomata jäänud pokaali teise vaatusesse kaasa.
...mida kõike kaduviku nimel ära ei tehta... |
Muide, eilane Rakvere Teatri külastus oli mul elu jooksul esmakordne.