30.8.16

Liigne agarus on ogarus

No ei saa Raisakull enam väljas tööd teha.
Niipea, kui ta oma noka välja poetab, nii kohe hakkab taevast sadama jämedat vedelikku, mida tuntakse kokkuleppeliselt vihmana. Mõnda aega on siis Raisakull vihmavarjus – ootab selle suure sabina ärr, taevas näitab heledamat viirgu ning ongi Raisakull taas väljas. Tarib siis saed-trellid välja kui järgmine vihmasabin on kohal. Akutrelliga on jah võimalik kruve keerata, kuid saabuv lausvihm sunnib taas tööd katkestama ning kõiki masinaid varju alla tarima.
Et liigne agarus olla puhas ogarus, siis Raisakull vandus südametäiest kõva häälega „Käigu kuradile, raisk!” ning tahtis koivaga kõik segi peksta.
Kuidas sa ikka taod, kui need massinad on kõik küla pealt kokku laenatud. Lisaks oli stepsel seinas...

Raisakull otsustas mõistuse häält kuulda võtta ning korjas kõik masinad kokku, nentides samas, et siin pole küll laiskusega pistmist.  

28.8.16

Kimbuke päevakübaraid

Kuna sellel aastal pole nii ilusat pilti võtta, siis leppige möödunudaastase päevakübarakimbuga.

21.8.16

Lootust on...

vikerkaarepaar
Püüan oma laiskust veidi nüpeldada...
Tõega, majal on vähemalt enamuses roheline alusseelik ümber - paar-kolm tuuletõkkeplaati on panemata.
Nädala sees on teised tööl ja üksi ma ei löö tuuletõket.
Täna sai välisuks välja vahetatud.
Lähipäevadel peaks distantsliistud ärr tegema ja siis läheb lahti haamritega peksmiseks - voodrilauad majale ürbiks.
Üldiselt olen mitmel õhtul tuppa tulnud ja koikusse magama jäänud...
Misse muu on kui puhas laiskus, raip...

Pilvepiiril

...kui siit pilvepiirilt alla vaatan, üle õitsva eestimaa...
Eih, ma ei ostnud ega laenanud küla pealt droonilaadset mänguasja.
Vennapoeg sõidutas mu tõstukiga üles, tahtes ilmselt näha, kas ma ikka kannatan  peale klassikokkuminekut kõrgust.
Ropsima/öökima ma igatahes ei hakanud.

Klassikokkutulek

Klassikokkutulek on väga kõva sõna.
Eriti viimasel ajal, kus laineid on löönud samanimeline kinoteos.
Võtsin siis oma koivad vatsa alt välja ning käisin ära.
Tegelikult pinginaaber vedas oma iseliikujaga kohale.
Peale korraldaja oli meid kuraditosina jagu platsis – need, kes tulemata jäid, ajasid vist mingit müstikat.
No ega mul ka plaani polnud minna, kuid vennapojad tahtsivad veits ajaks oma lolli lelle eest ärr, siis tegingi vehkat.
Peoperemees tegi suured silmad, kui mind nägi – tema olla igalt poolt otsinud minu andmeid, aga polevat saanud löögile - küll ta oli puurind munakollast ja lahanud lõustakaustikut, aga leidmata jäi tal millegipärast ainult mina. Raputas pead ja pilgutas silmi – et ma olla lausa ilmutus ise elavas ürbis. Ma muidugi muigasin tolle jutu pääle.
Ometi olen ma interneeduses väegade kõva tegija, mis puudutab sedasama ajaveebi – ilmselt ei osatud mind ja mind kokku viia.


7.8.16

Saagu teid palju...

Eelmise loo kommentaar hakkas peas keerlema kui kummituse lustipukk. 
Öeldakse, vähemalt mina olen kuulnud mõnda nii ütlevat, et pikk kooselu muudab inimloomapaari sarnaseks. 
Et lõpuks ei tegevat härral ja proual vahetki, nagu oleksid kaksikutena kogu elu koos elatud. 
Piinlik hetk, kusmanu, tekib siis, kui eksitus valguse kätte sõuab – ei tahetud sugugi auväärt paari solvata. 
Nagu padjanäod kui sellised. 
...kord hajuvast udust
saab karm tõde...
Noh, see on juba ajalooline tõde, ega valge rass tee vahet kollase indiviidide vahel, mustadest kõnelemata ja vastupidi. 
Nüüd alles hakkan taipama (tavaliselt on mu juhtmed alailma lühises, kuid nüüd on küll need ülipikad, et mitusetu aastakest jõudis äratundmisele), miks üritatakse viimatisel ajal vägistada sooneutraalsust igapäevaellu. 
Selle tulemusel loodetakse aretada pilusilmseid sebratriibulisi padjanägusid, kes on ühte nägu ja sugu. Õigemini tekib mingi hübriidne sugupoolsus, kus iseennast seemendades saab järeltulijaid niipalju kui ühiskonnale peaks vaja minema.
Ilmselt ulme, kuid nagu mina olen tähele pannud, on mu mõtted ajast ees ja mille olen välja öelnud, on ka mu elu jooksul minust sõltumatult ka millegipärast ellu viidud. 


4.8.16

Juba mitmet ööd...


Juba mitmet ööd vähkren unes –
mul naisevõtt olla unund...
Küsin endalt, mis on mul viga,
või on see raibe saatuse igand?

Tõsi on, et mul Annet ei ole,
seetõttu olen ma üpris andetu.
Kena Mandyt ka nagu käekõrval pole,
siis tunnen end veidi mannetult.

Minevikust saabus mu oidu Ingrid – 
aga ta peig kuvas tiirlevad tähed ja inglid. 
Kunagi sai piiratud ümber Pille,
kuid tema vasaksirge lõi mu pildituks... 

...veits dünaamiline vaade paistub siit...