Kuidas PuPu tingimusis ellu jääda elik uusi põllukultuure Eesti põllundusse

Tänapäeva keerulises turusituatsioonis tuleb olla väegade avatud silmavaatega.
Ettevõtlikkusest ei tasu takkajärgi kaagutadagi.

Eesti põllumeestel on ikke nii hea ärisoon avaldunud, et pean lihtsalt oma mõtted kirja panema.
Muidu jäävad paljudel kulmud kipra, kui avastavad, et nii saanuks ka teha, kuid keegi pole rääkinud. 
Esiteks, ma küsiksin rahva käest: Kas Eestimaa kliimatingimusis saab sellist kultuuri kasvatada nagu seda on puuvill?
Minu teada oli taoline põllusaaduse kasvatus tollases NSVLiidus rangelt reglementeeritud. Riikliku kontrolli all oli tollal puuvilla kasvatus alates külimisest lõpetades saagi vedamisega...
Ehh, mööda panite! Ei olnud teksatööstust!
Puuvillast oli huvitatud eelkõige NSVLiidu kaitsetööstus: mida kõike puuvillast ka ei saadud, kõik läks põhiliselt lennukikütuseks ja lõhkeainete valmistamiseks.
Murdosa puuvillasaagist jäeti riidetööstusele. Mis õmblusvabrikutes peaaegu 99,9% ära kasutati, kui tollaseid aruandeid uskuda.
Tuleb välja, et saab.
Ilmselt on mõnel Eestimaa põllumehel olemas vanast ajast tutvused Kesk-Aasia põlluharijatega.
Üks mahetalumees oli kevadel salaja maha külind mingisuguse kultuuri.
Nüüd, kui see põllukultuur valmis on saanud – kogu põld on seda täis nagu alljärgneval pildil näha on.

Kogu see suvi oli suure saladuskatte all valminud kultuur kasvanud ja kasvanud. Nüüd, kus tuul lennutab juba siidjaid tutte üle ilma, sain ka mina lähemalt uurida, mis kultuuriga tegu on.
No mis mina linnavurle ikka põllukultuuridest tean.
„Puuvill“ ootab koristamist. Eeldan siin, et selsamusel mahetalumehel käivad läbirääkimised odava tööjõu – usbekitaride – sissetoomiseks, kuna suured masinad tallavat maad hirmsat moodi.
Teiseks tahaks teada, kas ja kui palju maksab PRIA-nimeline asutus eurotoetusi puuvillakasvatusele?
Kuna traditsioonilist põlluharimist eriti ei taheta toetada eelmainitud ameti poolt, siis teaksin soovitada teistele talumeestele, kuidas PuPu-tingimusis ellu jääda.
Kaitseotstarbeline toore ostetakse koheselt ära. Talumeestel pole muud muret kui seda kultuuri kasvatada.
Kui riik ei raatsi raha maksta, ostab välismaine sõjatööstus kogu saagi lausa lennult ära.
Siis võib juhtuda, et see toodang suunatakse juba meie valitsuse vastu.