Aastaring blogis

Juba hakkab mul üsna pea aastaring siin bloggeri-keskkonnas täis saama.
Muidugi-mõista mitte õllest, viinast või viskist. Rummist parem ei räägigi.
Oleks nagu paras aeg kokkuvõtteid teha.
Algul oli plaan see blogi teha inimühiskonna tegemiste üle irvitamiseks, seetõttu ma nii tõsiselt ei suhtunud sellesse, mida ma siin kirja panin (ehk oli harjutamise periood).
Siis sattusin ka teisi blogisid lugema ja alaväärsustunne tahtis mind matta.Á la kuidas ma ei suuda kirjutada nii, nagu teised seda teevad.
Mõtlesin asja üle järgi. Ning leidsin, et ehk on parem, kui ma teistest blogidest šnitti ei võta, vaid ajan oma rida.
Eks aeg näitab , ons mul selles suhtes õigus või mitte.

Eelmise aasta lõpul sain mingi külmetusetõve kallale.
Köhisin nagu suitsumees muiste, ehkki ma tubakat ei tarvita.
Ravisin ennast mitu kuud: ravimteed, mesi, soolaga kurgu kuristamine... Sada imet sai ära tehtud, enne kui tohtri manu läksin. Tohter kaes mu kurku ja kribas retsepti antibiootikumide väljastamiseks.
Ausalt, ega mul usku polnd, aga näädsa, köha oli paari nädalaga lännu.
Ahh, et miks ma varem tohtri manu ei läinud?
Mul tohtrite vastu allergia: lapsest saati muudkui süstlaga mind torkima.
Kunagi lapseeas kaotasin antibiootikumide tõttu ka osaliselt kuulmise...

Küünlapäeval käisin onupoja pulmas.
Kuna mul omal paar päeva pärast küünlapäeva "soorokletine" juubel tulemas oli, siis pidin kahetsusega potentsiaalsetele külalistele mainima, et ma sel ajal olen seal, kus kaks noort vajavad minu kohalolekut, tunnistamaks nende kõikvõimsat armastust alla kirjutamas tähtsale okustaadile, millel riigi rekvisiidid (sai sihuke pikk-pikk liit-liitlause).
Et minu juubelit pidasime, no seda küll polnud.

Metsas käisin nii vähese lumega talvel kui sel aastal juhtus olema, puid välja vedamas. Küttepuudeks.
Niimoodi see asi käiski, et Husqvarna vingus kuivanud kuusepuu kallal, kuni targem andis järele.
Palgid said nagu ka mootorsaega meetri-poolteiseseks tükeldada ja siis kolm palginotti kelgule peale ning kodutee võis alata. Veduriks olin mõistagi ma ise. Mistõttu mitu särki läbi higistasin, et need ei tahtnud esimese pesukorraga vett külge võtta.

Märtsi lõpul sain võimaluse Pärnu-kanti külastada.
Pole nii ammu sealkandis käinud.
See mere lõhn või lehk... (niiväga meenutas seda aega, kui ma Taara Sõnas elik sanathoriumis käisin)
Kummaline, et kui okulaarid kinni panin, manati alateadvusest Haapsalu kõlakoda ja kuursaal silme ette...
Olen juba mitu head aastat mõeld, et Haapsalu-kanti vaja eksida, aga mõtteks see on jäänud.

Suvel käisin Tarbatu Hansapäevadel.
Mõned pildid on augustikuu sissekandes, ülejäänud on kõvaketta peal, millele ligi ei pääse mitte ühegi teadaoleva valemiga.
Ainuke variant on, et raal patsiga poistele toimetada.

Sest hetkest, mil windooza arvas heaks peeti minna, läks mul kops üle maksa.
Kui nüüd uut raali endale muretsen, siis Linux-op.süsteemiga.
Kaupmehed!
Juhul, kui teil on ikka veel windoozaga raale pakkuda, siis minu käest ei näe te sentigi!
Paraku on asi nii, et katsu sa normaalse hinna eest osta ilma opsüsteemita raali. Ikka on windooza kõvakal laiutamas.
Kui ma paaris kohas pakkusin varianti, et võtku windooza hinna jagu alla ja ma ostan ilma bugise süsteemita, siis vaadati mind siukse pilguga, et ma olen peast vähe sooda.
Miniläpakad teevad ses suhtes ajalugu.
Ometi leidub neilegi ohmoone, kes ei taha Linuxiga lähemalt tutvust teha ning vahetavad selle WinXP vastu välja. (WinXP peded ärgu pahandagu, et ma julgesin arvamust avaldada.)
Kui vaadata miniläpakate hindu, siis rõõmustavamat uudist ei saagi olla: need langevad üha. Aasta tagasi maksis Asus PCeee700 ligi kuus tuhat krooni, nüüd on kaupmeestel hea meel, kui lisatud kahe-kordse mäluga Asus kaks korda odavamalt maha saab müüdud.
Kuskilt jäi kõrva taha sihuke ütelus: Raal on kiirestiriknev kaup!
Mina teadsin, et banaan on kiirestiriknev kaup, siis sai võrdlusmärk pandud valemisse: RAAL=BANAAN.