Tosin päeva...

Niisiis...
Tosin päeva on vist küps aeg.
Kirjeldamaks uue vidina töötamist.
Harjumist vajab...

Niisiis, tosin päeva tagasi juhtusin üle pika aja taas pealinna. Ülemiste jaamas kobisin rongilt maha. Ega pikka pidu old seal. Kui siis keegi märkas paaripäevase habemetüükaga vanamehenässi, kel rahakott puuga üle õla oli, sellele teadmiseks: see pold mitte mina ega ka mu kloon.
Seega ei tasu minu suunas alati näpuga näidata.

...meenus mulle selline pilt: Mõni aasta tagasi sattusin ma olude sunnil Balti jaama. Astusin mina, vaene vennike, mööda perrooni kiirustamaks teisele rongile. Vaatan, et mingisuguse keerulise nimega komitee on saatnud mulle vastu ühe väikeste kangete sammudega tüübi, kel silmad pahupidi peas ning käed ees, justkui kallistada tahtnuks...

Ilmselt tollest ajast on mul vastumeelsus Revali nõnnanimetet „esindusliku Kopli reisiterminaali“ suhtes.

Säästuajal olen asjad nii sättinud, et tavaliselt ma miskit välja käies midagi ei luba, siis nüüd tegin erandi.
Ostsin selle vidina lõpuks ära. Võib-olla oleks pidanud veel ootama, ehk hinnad langevad veelgi. Olles enam-vähem kursis üheksatolliste Asuse miniläpaka hindadega, võrreldes neid teistega, siis vandusin endamisi, et Lenovo hind veits kõrgevõitu peab olema. Pealegi oli mul soov ikkagi muretseda omale pingviiniga varustet aparaat, mis viimase tootevalikust üldse puudus.
Kuna mul on kodus Dell Latitude nimeline äriklassi rüperaal, mis sai soetatud mõned aastad tagasi, tõsi küll, pruugituna, siis võrdlesin mõlemat masinat. Kokkuvõtteks võin öelda, et suurem masin rebis räigelt kasutusmugavuse seisukohalt. Ega siin muud ole öelda, klahvikäik paneb asjad paika. Olgugi, et Dellil on SWE/FIN ja Asusel omakorda USA klahvistik. Viimast sain hiljem terminaalikonsooli käsu abiga maakeelsele üle viia. (Juhul, kui keegi on näinud müügil väikestele klahvidele määratet kleepse, võiks ju seda teavet jagada ka teistega. Seni tuleb see ebamugavus ära kannatada.) Mul on mainitud Latitude klahviasetus pääkolu sisse kulunud, tollest hoolimata pean silmad ikke hoidma klahvidel. Ehk jälgima, mida ikkagi näpud kokku keedavad.
Väiksema pilli plussid on kerguses, akukestvuses ja optimaalselt komplekteeritud tarkvaras. Kiirest ülesbuutimisest pole mõtet nagu nämmutada. Ja mis tähtsamgi – mobiilsuse mõttes lausa ideaalne tööriist.
Kuidas aga töökindlusega lood on, peab näitama aeg. Ise ma arvan, et 2002. aasta Latitude C640 vastu, mis kokku pandud Iirimaal Põhjala turu jaoks, suudab vaevalt Eee PC 901 võistelda.

Alul ma siis installisin kõik uuendused ära. Hakkasin vaatama, et pakutakse mõnda programmi veel installimiseks. Paraku oli see kettaosa, kuhu uuendused ja programmid mahuvad, täis nagu täissittunud joodik. Ega pikka pidu old siis.
Visiit kohalikku Eee foorumisse ning näpunäiteid jagus... ainult mõne üldisema asja peale. Lootsin ikkagi leida põhjalikumat käsitlust. Inglise keelt ma paraku nii hästi ei mõika, et läheksin rahvusvahelisele saidile oma ajusid tuulutama.
Katsetasin igatepidi. Liiatigi, kui on olemas seadistuse muutmise muutmise muutmise, nagu riigikogus kokutatakse, nupp. Lühidalt öeldes: tehasesätete taastamine.
Tagajärjeks on praeguse seadistusega aparaat, millel on mõlemal kettaosal ruumi.

...paar korda olen "asjaga" metsa põrutand, aga ma sain kinnituse tõsiasjale, et see metsaläinud "asi" funkab isegi paremini, kui muu testitud masin...

Harjumise asi on tegelikult veel töölauata süsteem. Kellele ütleb miskit „kicker“, mille abiga peaks saama peale ajada tavalise töölaua nagu igaüks tollega harjunud on, siis tõstan siinkohas käed...

Hämmastama ajas esiti kontoripakett. Arvasin, et on mingi Abiwordi tekstitoimeti või siis OpenOffice.org kribaja. Aga noh, kalkun ka arvas...
Üllatus-üllatus: StarOffice 8 hoopis.
Selle kohta teadsin, et kunagi hallil ajal, mil Pisipehme ränka raha teenis oma toodete müügist, lõid sakslased vastukaaluks oma, kui mu mälu alt ei vea, linuxipõhise kontoripaketi, mis hiljem sai aluseks AvatudKontor.org.-le, kui ameeriklaste Sun StarOffice ära ostis ja selle kaheks lõi: rahvale pakuti tasuta OpenOffice.org-i, siis StarOffice pidi jääma tasuliseks.
Nii, et tuttav kodune tunne tekkis, kui taas kontoripaketti väisasin. Aastaid tagasi olin OpenOffice.org'iga tutvunud, tõsi küll, pinnapealselt Pisipehmekese opsüsteemil.
Vahepealsed aastad olin kasutanud Pisipehmekese kontoripaketti, mis oli Dellis olemas. Eelmise aasta augustikuus läks kogu vindoosa peeti. Eks ma seejuures vandusin, et enam ei jagele üldse pisipehme rakendustega, vähemalt mitte selles ulatuses, mis mu läpakates vedelema peaks hakkama. Õnneks oli mul juba selleks ajaks soetatud Linuxi liveplaadid, millega sain eeltutvuda pingviinilistega. Nõnna oli mul üldine pilt selge, mis võib mind ees oodata...

Mul oleks tahtmine tegelikult asi vingemaks teha. Sattus mu kätte Elive compiz liveplate, mis praegu unstable seisuses on. Päris huvitav oleks näha inimeste nägusid, kui nad heidavad pilgu ja leiavad hoopis Vihmamantli Õuna laiutavat mingis odavas läpakas.
Kusjuures üks sell ostis omale 901 ja vahetas standartse 12GB SSD ketta suurema vastu ringi, ning lisas mälu juurde. Sehkendas miskit ja tulemuseks tal lausa Mäki-töölaud. Mis sest, et viimane on vindoosapõhine.
Tuiates mööda distrowatch.com lehte, leidsin mõned huvipakkuvamad teemad. Nende kajastamisega ei hakka ma ruumi raiskama. Esiteks, ei oska ma mingeid võõrkeeli peale maa- ja viipekeele. Teisteks ma usun, et siin maanurgas on küllaltki palju neid, kes jagavad võõrkeeli, aga kel ole aega või tahtmist tõlkimist ette võtta. Liiatigi veel ilma tasuta. Samas said nemad tasuta koolis käies polüglottideks. Mulle paraku küll omal ajal poleks õpetatud mitte mingit võõrkeelt, v.a. vene keelt, mis oli suure „kodumaa“ suhtluskeel, kui me ise ei oleks huvi tundnud saksa keele vastu. Kuna vana õpetaja oli siis kevadel Liiva-Annuse manu kolinud, järgmiseks aastaks oli meil uus saksa keele õpetaja platsis. Kes aga arvas, et hääldus on tähtsam kui muu selline jura. Võite ise arvata, kui kiiresti minu huvi saksa keele vastu rauges. Vene keele õppimist takistas tegelikult venestamise-vastane hoiak. Minul oli selline seisukoht kujunenud aja jooksul välja, et kui ma kuskile võõrsile satun kunagi elama, siis esmajärgus õpin asukohamaa keele selgeks. Seni pole mul vaja lännu muud, kui kaks riigikeele staatuses olevat suhtlemisvahendit: maakeel ja viipekeel.
Häda sunnil olen selgeks teinud hädavajalikumad inglise keele terminid, eeskätt seda tehnika juhtimiseks...