Garantii on sõnakõlks

Mäletate veel aega, mil garantiil oli väärtus man.
Nüüd see pisikenegi väärtus on kadunud.
Poolteise aasta eest muretsesin Saksa firma Metabo hüdrofooriga pumba.
Lahkelt juhatati xxl garantii kodulehele, kus ma sain pikendada 3aastani muidu 2aastast garantiid.
Aga, nagu selgub, see garantiipikendus miskit ei maksa.
Kahe nädala eest arvas moodne kuulsa firma pumbamasin infarkti saada – ei pumbanud enam tilkagi.
Eelmisel neljapäeval viisin teise remonti.
Järgmisel päeval helistati, et asi on hull - külm on tiiviku lõhki löönud.
Ma ei saanud esiti arugi, et mis tiivik ja mis külm.
Siis jagasin matsu ärr – Mecro nimeline firma tahab pappi saada.
50 rubla on minusugusel palju maksta, eriti veel juhul, kui pump ise maksis kuskil 200-250 ringis.
Seega - peaaegu pool pinssi läks mondi peale.
See kuu oli üleüldse paastumise kuu – maksuamet nõudis maamaksu näol oma, elõvi ja energia on igakuised rahaolluse saajad, nüüd pumbamontimine.
Raisk, ma ütlen.
Asja punkt on selles, et miinus 28 kraadises talvises pakases toimis pump üsna heasti, istudes kaevus, kus maasoojus ei lasknud pakasel kimbutada.
Kaevupealne oli soojustet paksu koheva lumekihiga, misse täitis tasuta „villa“ kihti.
Kust kuradi kohast see külm nüüd soojade ilmadega sinna sai?
Kui asja uurima läksin, oli mul suht soe seal kahe ja poole meetri sügavuses kaevus toimetada, et viska pea kõik paksemad ürbid kehalt minema.
Kui ma garantiile rõhunuks, siis ehk saanuks õiguse saada, aga seda alles mitme kuu pärast.

Täna tõi mu sugulane pumba mondist ärr ja lubas ise montööriks minna.
Homme lähen käin sõlmed veel üle.
Olles kaks nädalat ilma puhta joogiveeta, kus sulatasin ja keetsin lund.
Tollega harjub ärr.
Imelik oli nüüd puhast joogivett lürpida.
Aga jah, edaspidi hoian selle firma pakutavast eemale.
Garantii ei maksa seal tõesti midagi.