Avasin selleaastase hooaja

Varem ei viitsinud, kuigi ilmataat juba veebruari keskkohast kevadist ilma näitas.
Ja ega olnud ka vajadust.
Aga täna...
Täna ajasin oma ratsu värske lufti kätte – no-rääkige-mida-tahate – aga perutama ei hakatud.
Vahetasin tagumise originaalkummi, mis eelmisest sõidust augu külge korjas, vana tervema ja kitsama rehvi vastu, sidusin kanistri pakikale ning kappasin bensukasse, kus lasin kümme liitert hüva märjukest voolikust paaki voolata.
Sohvrid üldiselt olivad maanteel üsna viisakad, et möödusivad must suure kaarega, kuigi kahekümne möödakihutava massina kohta ilmutas end ka paar imbetsillilaadset amööbi.

Selleaastane talv kestis kõigest kuu aega.
Masendav...
Kurat küll!
Ma sain oksad enamvähem laasitud ja mõned palgid küttepuudena kottu kelgutatud, aga ülejäänud palgid jäävad vast järgmist hooaega ootama. Tahaks neist laudu-prusse saada.
Üks oli nõus tulema, et pool koormat on tema ja teisest poolest koormast teeb tema lauad-prussid ja toob ka pinnad mu krundi pääle ärr.
Hüppas alt ära, raibe.
Kui ei taheta teenida, siis olgu ilma.
Ma ise arvan järgmist - järgmisel talvel saan nendest kuuskedest omale küttematerjali nii, et tapab.

Kuskilt nettusest nägin kunagi siukset filmi, kus hästi kerge raami külge monteeritud saag tegi palgist laudu-prusse, ainult esimese lõike puhul oli vaja redeli abi, et sirge lõige tuleks. Ülejäänu oli juba sileda pinna peal raami kelgutamine.
Vat, kui keegi keevitaks sarnase alumiiniumist raami kokku...