Räägiti
aj(uvab)akirjanduses viimati ühest terminist, misse pidi kandma
nimetust „riigi peenhäälestamine” ja millega tegeles eriti see
seltskond, kes hiljaaegu riigi tüüri mant minema puksiti.
Peenhäälestus kui
selline on täpsem timmimine, näiteks igal omaaegsel endast
lugupidaval läänes või kaug-idas toodetud sangal teisisõnu
makkraadiol, millel lühilaine elik inglisekeeli SW skaala man,
eraldi nupust jaama leidmise eesmärgil. Kes mäletab veel noid
raadiojaamu nagu Ameerika Hääl, Vabadus, Vaba Euroopa ,mis
hoolimata nõukogudemaa segajatest meieni ulatusid, teab, et need
kasutasid info kohaletoimetamiseks just lühilaine ala.
Aga mis puutub riigi
peenhäälestusse, siis nii nagu mina tähele olen pannud, on
piltlikult mainides tegu rohkem köie timukapoolne timmimine ümber poodava kõri,
andmata poodavale võimalust suuremaks viimseks hingetõmbeks enne,
kui ta lõplikult rippu jääb...
Mina kahjuks
niimoodi aru saan ja kahtlen selles, et nüüdne valitsev klikk
sellest timmimisest oma hüveolu nimel loobub.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar