25.11.16

Pole millestki erilist krihveldada.

Et vahepeal olla mingis bocki-õllelaadses majas mingisugune viletsusevahetus toimunud – hilbud heideti seljast ning need asendati hularõngastega, nagu Havai-stiilis pornopidu vastu suuremat talve.

Niigi segane munakollane vahetas selle puhul oma plokkeri-nimelises teenuses kasutajaliidest.

Ega ma taht ka parem olla ja läksin peast soojaks.
Toppisin oma kolba sügavkülmikusse ning keerasin gaasikraani lahti.
Et ma nüüd neid ridu kriban, tähendab see vaid üht – ei õnnestu mul mingi valemiga endale ots peale teha. Kunagi oli see enesetapp nii lihtsaks tehtud, et tuli vaid kustutada oma konto ja kõik rullus nagu Merlini malakaga saadud tagastamatusse somnambuuli.
Ilmselt oli gaasitrossis kärvand tiine rott trombiks ees.
Surmaisu kadus tükimaks ajaks kuskile – pole ma teisele otsa veel koperdanud.

Peksin vahepeal ühe siia sahkerdatud tooli laiali. 
Uus riie sai vanale vakstule peale saduldatud. 
Kuna õhkvedru, mis tooli õigel vajalikul kõrgusel hoiab, oli oma otsad andnud, siis panin istumiseplatsdarmi kõrgust hoidma plastikust kanalisatsioonitoru.

Kohalikku meediumitsirkust jälgides kerkib tahestahtmata külmast ülespaistetanud mõttejunn, kus jänkid võtavad käibele uue Las Vegase-stiilis kõnekäänaku – pennist võib saada trump.
Seda vaid juhul, kui trumpässale saadakse lasketiirus pihta.  

Kommentaare ei ole: