11.9.10

Joomingust veel...

No ei hakka ma editeerima oma eelmist kriba.
Pigem juba lisaksin juurde uue postina.
Ikka selleks, et elu vähe kirjum oleks.

Nii, nagu me kõik oleme ajaloost õppinud, teame seda, et kerkopäevadel käisid mehed kõrtsus head kangemat manustamas, kui naised käisid kirikutes jumalasõna kuulamas, mis jällegi oopium on.
Paljusid ei huvitand pastori möla. Mõned võtsid kaasa oma kudumised, kes aga sosistas oma uudiseid naabrile, kes aga tukkus vaikselt laibahunniku peal.
Kui nüüd mõtlema hakata, siis seda nõnnanimetet "jumalasõna" taheti mõni aeg tagasi kooliprogrammi lülitada.
Teisisõnu, taheti uimastada lapsi vaimse oopiumiga.
Maastmadalast vaja teha varjatud reklaami alkoholile elik veinile, sõjakusele a la mina olen parem kui sina...

Aga nüüd tekkis kange tahtmine 80st STROHi puhtal kujul pruukida.
Pole teist enam ammuaega siin külapoes müügil näinud.
Tuleb leppida sellega, mis on:

Küsingi nüüd teie arvamust: Millise kraami järgi teie käsi sirutub?
Vaimse oopiumi või pudeli viski järgi?
Mõlemad on importkaup.
Minu eelistust te juba teate.

8 kommentaari:

Duhh ütles ...

Viskiga on nimoodi, et vastav soolikas on mul praegusel ajal kuidagi kärbund. Konjak läheb nagu paremini.
Vaimne oopium mõnusa vestluse näol heade tuttavatega läheb kah peale. Ja vahel saab neid lausa korraga pruugitud.

kukupai ütles ...

No minu vastust arvad Sa juba ette - mina kaldun sinna vaimse poole peale, aga teiselt poolt: kui head viskit pakutakse, pole kunagi ära ütelnud :)

eluonselline ütles ...

Peale seda tänast .. minu blogimadinat löön sinuga kampa :) Kuigi jah, viski jätan ikka vahele, kuid oma rummi ja colaga tuleks :D Laimi võtan kah ise kaasa!
Proosit ;)

blogija ütles ...

oma rasketel eluperioodidel olen katsetanud mõlemat.
kõigepealt püüdsin mured alkosse ära uputada. ei uppunud, kurivaimud!
siis püüdsin religiooniga summutada. ei aidanud.
aga religioonist oli niipalju abi, et õppisin mõtlema ja analüüsima.

aga egas napsust nüüdki ära ei ütle. päris mõnus mõnikord seltskonnas või üliväsimuse leevendamiseks.

ÖöHulkur ütles ...

Mina egästahes võtan päätselt mõned Alexandrid ligi, et sannatee pääl lõbusam oless käia... :D

A.I.V.O. ütles ...

Üldiselt mina isiklikult võtaksin hea meelega Viru Valget. Viskist pole ma ausalt öeldes vaimustunud - kui muud pole, siis kärab see kah.
Piiblist nii palju - ma olen lugenud gooti kirjas paksu raamatu kaanest kaaneni läbi, liigitan selle siiski juudi eeposeks, mis mõõga ja tulega meite kanti jõudis. Mõeldamatu oleks kui me oma Kalevipoega sama moodi expordiksime.
Niisiis oleks siiski õiglasem, kui juudid ka meie Kalevipoega kummardaksid, nii nagu meite "kristlased" piiblit.
Nõnna, et ükskõik, kes minuga kkokku saab, teeb targasti, kui usuküsimused vaka all ja suu ilusti selle koha pealt kinni hoiaks.

Duhh - konjak on hea kohviga, brändi aga teega :D
Kukupai - lööd kampa siis? No selle peale tuleb üks klõmakas hinge alla võtta. Proosit siis!:D
Ninataga - oot veits, kui ma kukupaiga kokkulöödu ära seedin. :D
Blogija - kuna ma pole kunagi religioonist lohutust otsinud või leidnud, siis samamoodi pole ma ka alkost otsinud murede algset põhjust. Põhjus olen siiski ma ise. Inimloom vastutab ise oma sõnade ja tegude üle... ;)
ÖöHulkur - ma just tulin sannast, kolm pindist sassi panin neljanda manu külma kappi. Kahjuks täna ei saanud teisi tarbida, veits tõbine olen...
Ja selle viimase tõttu jäi külla tuhleid võtma minemata. Siis olnuks ma täna õdaq hoopis täis kui tinavile olnud...

Voldemar-August ütles ...

Kas võib siis oletada et piiblit lugesid Sa mingil muul põhjusel kui religioosest veendumusest.
Mina jõudsin vana testamendiga vaid poole peale. Ja ka mitte ei lugenud veendumusest vaid soovist asja olemust mõista.

Ja noh, brändi. Armeenia oma on minule sobivas hinnaklassis lemmik. Aga kah, puudub ses tegevuses vähimgi järjepidevus.

A.I.V.O. ütles ...

Selle gooti kirjes piiblit ma lugesin paar-kolm korda läbi. Võtsin kätte ja lugesin kui juturaamatut. Jõudsin tollal arusaamisele, et see raamat on Juuda rahva eepos, vana testamendi osa vähemalt.
Aga teist osa raamatust oli ühtlasi võõristav lugeda.

Teine kord oli siis, kui ilmus seesinatine raamat, mis pildil on - lihtsalt võrdlesin neid kahte: nimed on muutunud.

Kolmas kord oli siis, kui hakkas jahvekummardajate sekti rünnak. Valmistusin nende endi relvadega võitlema.
:D
Kui hiljem tuli kokkupuude usklikega, kes tahtis mind juhatada n.n. jumalasõna poole, siis ütlesin üpris irooniliselt ja julmalt: "Religioon on vaimust nõtradele. Ma annan sulle selle andeks."
Meenub, kuidas jahvekummardajad meile trügisivad. See asi jääb eluks ajaks templina mällu. Neil oli uuem raamat kaasas, kui mina tarisin sellesinatise gooti kirjes raamatu man. Hakkasin järge ajama - mis jehhoova? jahve ikke.
kui suur jumal hakkab oma nime muutma saja aasta jooksul, siis on küll religiooniga midagi mäda. Oopiumit suitsetate või??? jne.

Tolleperra hoiatan tavaliselt ette,
ainult sel tingimusel, mil teemal me ei räägi, on religiooniga seotud...
Jäävad Teie närvid välja vihastamata.