11.12.12

Suurest varbast ja Višnevski salvist, muudest tohterdamisstiilidest kõnelemata

Eile oli nii kena ilm, et ma nautisin seda täiega.
Hoolimata tuikavast suurest varbast, mis on kuskilt obaduse saanud ja küüne alla mädakolde tekitanud. Ületunaeile märkasin. Paistes ka teine. Siis õnnestus kuidagi moodi ahjust välja võetud kuum küpsesibul katsena mädakolde avamiseks varba külge siduda. Vanarahva tarkus tuleb järgi proovida, eks ole.
Assaraisk, kus oli ikka sibulakuumus.
Mingi aeg segunes kuuma sibula ahastus naeru ahastusega.
Vähe hiljem rahunesin maha.
Üleeile piilusin – mis värk on, et kas ma saan saapa jalga või mitte.
Pidin tõdema, et aitab see ahjust väljavõetud tuhasibul ikka – suurem osa paistetusest oli alanend, lõviosa verine mädaollus välja voolanud. Võtsin selle peale pitsikese 80 kraadist Hortsi.  
Eile tuulasin vähe tubades, minu teada pidi olema Višnevski salvi (teate küll seda pruuni möksi, mis haiseb kõvasti ja mille hais meenutab kalamaksaõli lehka) kuskil tallel. Vaatasin ühte sahtlisse teise järel. Piilusin esmaabikappi.
Lõpuks taipasin ajusid läbi nina nuusata.
Rahulikumalt! sisendasin endale.
Purk purgi haaval sai läbi lapatud, kui sahtli tagumises nurgas ta ilutses oma täies hiilguses.
Marlit (mitte segi ajada sellenimelise põhjanaabrite firma mehukattiga või jõhvikalikööriga) ja vatti, kanget viina desinfitseerimiseks kah manu ning tohterdamine võis alata.

Višnevski salviga siuke asi nüüd, et see on mul 90-date algusest ja hakkab otsa saama.
Nüüd küsingi, on keegi apteekides näinud seda möksi hiljuti müügil?

Kommentaare ei ole: