7.3.13

Plaan: Q aega Estobuntuga


Noh, naljaviluks mõtlesin ühe kuu Estobuntuga tegeleda.
Esmased muljed siis asjast:
Et idikaardi asja sain tööle, olen nüüd täiemõistusega loll teiste seas, kellest on hea andmeid koguda. 
Ei usu? 
Terves ilmas ehitatakse just serveridžungleid, mida nimetet pilveks, sinna see tohutu energiavärgindus kaobki, et ülejäänud elanikkond plekib omast taskust selle kõik kinni. 
Aga see selleks, pidin paar sõna ju Estobuntust kõnelema.
Uus Gnome3 töölaud on nagu ta on, ei ole mu muidu kiirel rüperaalil särtsakas, kui LinuxMint Mate. Pigem nagu uimane. 
Aga siiski kiirem kui Ubuntu oma Unity töölaud. Viimasel on see pluss, et vajaminevad programmid, mida igapäevaselt kasutada, saab mugavalt paneelist käivitada. 
Tollest hoolimata olen praegu küll gnoomi peal.
Kuuldavasti kihutab seesinatine gnoom3 64bitistel massinatel üpris nobedalt. Aga kus mul see papp puu ladvas õitseb, et saaksin 64bitise raali muretseda?
Koos päkatsiga pean veel harjuma tulirebasega – raskeks läheb, kuna olen seniajani ooperit pruukinud. Kummaline küll, too ooper lonkab isegi kiiremini kui rebane.
Oimetus: Võib-olla on siin tegu sellega, et rebasel on reklaamiblokk vaikimisi peal?
Samas on rebase järjehoidjaribal hulk eestlasele vajalikke linke. See ei ei mõju kiirusele karvavõrdki, kui eelpoolmainitud blokeerija.
Igal juhul on päkatsi uusim versioon uimane eelkäijaga võrreldes - seda näeb programmide avades. Oimetuse lõpp.

Üks pluss on tõesti nende linuksilistega – nad ei maksa midagi.
Tahad, tõmbad ühe iso-faili alla, siis kas kõrvetad plaadile või lased unetbootini abiga mälupulgale, buudid seejärel süsteemi katsetamiseks üles. Kui hakkab meeldima, võid selle opsisteemi juba raali installida. Kui ei, siis teine distro on valmis su südant võitma.
Muide, ma tõmbasin noil päevil Zorin OS Lite alla ja installisin teise vana C-seeria Dell Latitude raali. See lippab nüüd niigut noor küürselg sälg vana setuka nahas. Ometi on ta Ubuntu sügeline nagu LinuxMint.
Teine pluss on, et ei pea raali ressursse jagama mingisuguste pahavaratõrjetega.
Ausalt, ma ei teagi, mis otstarve noil oli? Mis asi on pahavara?
Kui asi on kahtlane, tuleb puhas install sooritada.
Ning mitte jageleda mingite validatsioonidega.
Jne...

11 kommentaari:

Siil ütles ...

Meil sai perre teine mäkk soetatud, nüüd haun plaani ammune tahtmine teostada - kolmandale läpatsile Linux panna. Saame lõpuks ometi Aknanuhtlusest täielikult lahti.
On sul soovitusi, millisest Linuxist lollkasutajal alustada tasuks?

A.I.V.O. ütles ...

Ühesõnaga, kui raalil on enam kui 2GB mäluollust ja raud toetab, siis 64bit süsteem. Alla 2gb mäluolluse puhul 32bit. Ehkki teadjamad pingviin.orgi-is ütlevad, et 64bit süsteem on praegu ainuvõimalik, nende pärast tasub 32bit üle parda visata.
Ega siin eriti vahet olegi, millise distro valid.
Valikuvõimalus on oi kui suur.
Sadade hulgast ühe valimine võtab juba peanupu higiseks.
Minu soovitus oleks algajale Estobuntu.
Estobuntu on hea selle poolest, et tal on Eesti oludes kõik vajalik juurde „keevitatud“.
Ei pea maadlema, kuidas lisada ID- kaardi kasutamiseks tarkvara.
Kui sul pole oluline ID tarkvara kasutamine, võid vabalt buntuliste lähima sugulase, LinuxMinti poole kaeda.
Skype on ka manuline, mis tavalisel Ubuntul puudub, kuid mida on võimalik ise lisada.
Estobuntul on kasutamisjuhised Tulirebase järjehoidjaribal.
Kontoritarkvarana on kasutusel LibreOffice.
Nagu ma aru saan, teed sa tõlketöid, siis tavaliselt nõuavad tõlkefirmad töid doc või muus MS formaadis.
Kuid sellele on võimalik alternatiiv konvertida oma töö PDF formaati. LibreOffice laseb ühe nupuvajutusega seda teha. ;)

Siil ütles ...

Nojah, see kolmas läpats on pigem teisepoole näppida, ma teen tööd ikkagi mäkil. Ja see võimalik Linuxi raal on selline väike ja ehk natuke mannetu, jõudlusega eriti ei hiilga.
Aga eks too Estobuntu kaalumisele tulebki, näib mõistlik :o)

A.I.V.O. ütles ...

Mäki peale kulutet raha tuleb ju kuidagi tasa teenida... ;)

estobuntu.org - säält saad täpsemad juhised, kuidas toimida...

ÖöHulkur ütles ...

Niisaate paar veeremärkust.
Estobuntu vai Mint omma mudu peris mõistligu' valiku'. Esi kah konagi pruuknu'. A nüit om nii Asuse Atom-prosega pisiläpren ku ka AMD64 arhitektuuriga lavvaraalin Ubuntu 12.04 LTS, 5-aastakse toega. Kon man, lavvamassinade lassi ikke 32bit variandi pääle. 64bit versiuunin olli repoden pisemb lollvara valik, muu-ulgan ka mitu mulle tarvilist proget puudu.

Unity tüülaud mõlembal, joosva' eduliselt. ID-kaardi softiga es olnu' problasi, id.ee lehelt saadu' .sh skriptist läits tüüle nigut niuhti.
Nink ime küll, nädalake tagasi angitu' Samsung SCX-3405 printriosa võtse õkva kohe elü sihe, ku olli' trükmisaldurist asja vällä valinu'. Skänneriosaga olli pusimist, a nüit om tuu ka üts kõva uugaja. Näis, kavva asi vasta piä. Tindipritsidest ärge enämb mulle rüükmä tulge, ei viitsi tindikassettidega jaurata kogo aig!

Isi olle egästahes tolle buntuga rahul, provvaki rahul, vanemb tsura kah.

Btw, koskil piäss ollema tallel vana kalendermärgmik, konne kribasi ommal aal edimäse Linuxi-pruukmise kogemuksi... 10 aastakest vai naa tagasi.

A.I.V.O. ütles ...

A noorem tsura?
:D

Aga jah, ajukäärudest ujus veel üks distro pinnale, millel idikaardi tobuvara man keevitatud - Mageia (mageia.org/et)
Tegemist endise Mandriva kogukonna arendatava projektiga, kel sai Mandriva juhtkonna tegemistest/tegematajätmistest siiber ja lõid mandakast lahku.

Ma polegi Mageiat proovinud, kuigi aegade hämaruses sai ikka Mandrivat katsetatud.
Ootan vaikselt, kuni Mageia 3 välja sukeldub, siis tuleb katsetuste plaani võtta.

ÖöHulkur ütles ...

Ku nüit ääste miilde tulletada, sis Mandrake vast olligi tuu edimäne distro, mille tuukõrd ammu tüüle sai'. Tuu olli seega enne, ku Mandrake Conectivaga sammade kappi läits nink nä' ühisess perenimess Mandriva võtseva'.
Piä' tolle märg-miku ülles otsima.

Anonüümne ütles ...

Üks tõlkija tegeleb muuhulgas ka Mageia tõlkimisega, olen aegajalt silma peale visanud: qiilaq.blogspot.com

siil

A.I.V.O. ütles ...

Ma ka, kui meelde tuleb, olen kaenud tema blogi.

Isiklikus plaanis tean mina ainult üht linuxipruukijat - ÖöHulkur - teistega pole nägupidi kokku juhtunud.

Isegi oma suguvõsa liikmete seas olen ainuke pingviini tarbija. Olen küll püüdnud selgitada, et kodukasutajal, kes netis surfib, piisab täielikult linuxist, kuid neile räägi nagu tühjale vaimule.
Ise teavad, kuhu oma raha paigutavad...

ÖöHulkur ütles ...

Ot, a provva Hulkur nink vanemb nuurherra Hulkur? Edimäne om küll tavapruukja nink tõne peris algaja, miusugutse poweruseriga võrrelden, a ikkegi...

A mudu, ku miilde tulletama nakata, sis mia tunne ' vast ulka rohkemb linuxipruukjit - reaalin, mia mõtle'.

A.I.V.O. ütles ...

Tegelt ma mötlesi superjuuseri staatuses linuxipruukijat. :D
Aga jah, kui mõtlema hakata, siis ongi ühe käe sõrmede jagu noid tavapruukijaid. :P