...ühel palaval suvepäeval millaski juulikuu alul alevist kodu poole väntasin, tuli mulle vastu aastajagu tööl olnud tuttav, kes läks poodi õlle järele ja oli üsna ülemeelikus tujus. Ta hõiskas juba kaugelt, et temal on nüüd puhkus ja nii mõnus tunne on sees ja alleeaa ja alleeaa, samal ajal kätega miskisugust madjarite rahvatantsu stiili vehkides.
Tundsin huvi, et kas tõesti on sul puhkus?
Jaa! - oli kiire vastus.
Esimene puhkus siis?
Mhmhh!
Soovin õnne! Tuju hää ja puha? Küll sul ikke veab! Mul on aastaringne seesinatine puhkus, siis miks ma siis ometi sellest rõemu ei tunne?
Tuleb tõdeda, et inime, kes eelmisel aastal olude sunnil üle pika aja töötu-univormi pööningule tolmuma ja koidele pureda sättis, tunneb siirast lapsemeelikust ja ei häbene seda mitte üks teps.
skip to main |
skip to sidebar
Anarchy In Vulture's Obscenity
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar