28.5.14

Prööka kööki, raibe!

Möödakihutanud palavaga peetud Jäneda turg pani mu kolbasisese täitsa puusse.
Kevadine lämmi oli üsna kahjurlik.

Et isubloginduses ka saaksin käe valgeks (ma ei viitsi arhiivist otsida, kas ma enne olen söömast miskit kribanud), siis mu täna lõunane toidusedel koosnes tuhlitest Raisakulli moodi.
Heitsin pilgu külmikusse, kus oli viis-kuus keedukardulat ja paari kurgiga hapukurgipurk.
Tõstsin need välja, lasin pilgul maitseainetekapis sorida.
Midagi traditsioonilist ei taht teha, siis panin pliidile tule alla ja panni pliitale.
Törts õli ning küslasool paari näpuotsatäie jagu ja küslapipart kah sai sinna raputet. Ajasin labidaga need kuumaõli sees segi. Kardulad lõikusin viilakateks ja pannile. Kaas peale ning hauduma. Ampsasin haput kurki ise piiludes pannil toimuvat. Ma ei pand tähelegi, kui ma teise kurgi ka nahka pistsin. Peale näppude limpsimist võtsin pannilabida ning asusin tuhlitesegamist, et küüslaugusool ja pipar kartulisse imbuks. Kaas taas peale ning pliidi servale hauduma. Mõtlesin, et võiks nagu paar supilusikatäit neljaviljapudruhelbeid pannile surada. Jälle tuli kogu seda kompotti ringi ajada, et viimasena lisatud helbed viimase õliraasukese endasse imaksid.
Aga jah, maitsev eine tuli, siuke omanäoline ja maitseline ning hammaste all nii mõnusalt krõmpsuv või krigisev hilislõunane tagasihoidlik söömaollus.

23.5.14

Loll, kes vabandust ei leia

Pimeduse müstika

Arvestades seda, kui palju inimloomi (pidavat üle 8tuhande olema) juunikuu esimesel päeval Tarbatu kondiaurumasinate rallile väntama saabub, pooled neist ilmselt ilmutavad end ühistransaga, siis ma ei viitsi hakata närveldama selle üle, et kas Elron saab mu kohale toimetatud.
Sellega tahan ütelda järgmist, et jääb mul osalemata ülaloleval üritusel. Kuigi selle aasta plaani sai see suure hurraaga võetud.
Mõtlesin endamisi, et teen ise sel päeval oma rattaralli.
Teekond on väljamõtlemisel.

Eila tegin oma kondiaurumasinaga 45,83 kilumeetrise ringi ajaga 1:58:29, keskmiseks kiiruseks kujunes 23,2 km/h. Suurimaks kiiruseks kujunes sedakorda kõigest 38 km/h.
Marsruut kujunes selliseks: kodutanum-Linnape-Lehtse-Jäneda-Aegviidu-Jäneda-Käravete-kodutanum.
Muljed sellised, et pääsedes kollasest rapsilehast eemale, tundis mu nina kaskede hõngu. Jäneda ja Aegviidu vahel võttis võimust aga männilõhn.
Mõte liikus sinnapoole, et võiks kohe randa minna, vandudes samas kuuma liiva varvaste vahel ja kasta enda higine kere jahedasse merevette...

20.5.14

Ilmastikunähtus

Ei.
Ei ole need "Merekivid", vaid...
...valik raheterasid, mis täna taevast alla sadasivad.

Tikutops sai lisatud autentsuse perast, et oleks näha raheterade suurus...

16.5.14

Nippe eelseisvaks eluks

Viimane nädalajagu päevi kulus vihmavarjus olemisele.
Täna võtsin ilma igasuguse ettevalmistuseta juba pikema teekonna ette.
Edasi-tagasi sõiduna läks kirja 91,69 versta, ajaliselt sõitsin selle maha 4 tunni ja 25 minutiga.
Muud parameetrid keskmise kiirusena 20,7, maksimumina sain kirja 43,5 versta tunnis.
Selleaastane kogusõit kuvati 304,7 kilumeetrit ja totaalne ajanäit 15 tundi 18 minutit.
Tegelikult selle mölina eesmärgiks oli teha inimloomkatseline proov, kuidas ja kas üldse saab ilma ettevalmistuseta niinimetet keskeas inimloom Tarbatu Rattarallil 70 versta läbimisega hakkama. Tuleb tõdeda, et saab küll.
Kuigi tagasiteel oli krambitunne säärekates, selleperast võtsin ka hoogu vähemaks.
Vale toitumine, mis muud.

Pühapäe käisid külalised – tõid sampuse ja sikspäki jagu Sassi.Sampuseputli kaela katvat fooliumit ei saadud kuidagiviisi ära, siis mina, kui vana ahviaasta väljalase, koorisin toda nagu banaani.

8.5.14

Igatahes...

...Mida rohkem ma sellele mõtlen, seda enam ma veendun...

Noid va Sotši taliolümpiamänge ma ei vaadanudki – polnud põhjust ja kaudselt oli sel ka minupoolne boikoti-laadne tegevus man.
Kuskil mainiti ärr ka tuu asi, et nõndanimetet olümpiarajatiste hind mitmekordistus võrreldes algsete rehkendustega, muutes need niinimetet mängud kõigi aegade kallimateks.
Kui võtta aluseks korraldajamaa elatustaset, pidanuks need mängud suht odavalt ja paremini läbi viidama.

Teatavasti vajab igasugune avantüür mingisugust algkapitali ja Krimmi hõivamine peale olümpiat viis mu mõtte sinnakanti, et Rahvusvaheline Olümpiakomitee rahastas seda ilma, et ise teadnuks.

7.5.14

Ei miskit erilist

Nojah, kuna mul omal sai kodus puud laotud, siis kimasin kondiauruga reedel sügeliste poole, et seal kah nagu puuladumine pooleli.
Nii sai päev üpris heasti sisustet.
Laupäeval hakkasime noorperemehega terrassi aluspõhja tegema.
Ilmaga oli sedasi, et hoovihmade ajal olime saunatoas varju all – sääl hää pilvede liikumist kaeda ja operatiivselt saju järelejäämise korral jälle tööle pihta anda.
Eelmisest õhtust oli järgi pudel viina ja sakuskat.
Ühel hetkel siis ütlesin, et kui nii edasi läheb, teeb see vihm meist veel joodikud!
Aga karkass sai ikke äge!
Eeloleval nädalavahetusel pidin taas kohale kimama, et terrass lõplikult valmis saaks. Kuigi anti mõista, et sellega on kökimöki. Noh, noorperemeespoeg ise teab – ta ju konnamaal noid teinud küll ja küll.
Minul oli see vähemalt esmakordne võimalus näha oma silmaga ja ka käed tollele tööle külge panna. Ega ma suur asjatundja olegi.
Nähh... Meelde tuli – piirded pidid ka sinna tulema ja terrassile lihtne katus.

Tegelikult näis, kuna hakkasin endal garaaži põrandavaluks ette valmistama, nõndaet võib-olla keskendun hoopis sellele.