Täna hommikul
pakkisin lumekühvlid-sahad-soomekelgu kokku ning paigutasin nad
järgmist talve ootama.
Sain aga selle teoga ühele poole, kui taevast hakkas rahet alla tulema.
Nüüd on maa valge ja puhas, et lihtsalt
kahju on seda puhtust ärr mökerdada oma poriste saapajälgedega.
Kuskilt otsast on
meelde jäänud vanarahva tarkus, mis ütleb, et aprillikuine lumi on
põllule väetiseks.
Kui ma pilgu maha
heitsin, siis tundusid need mahasadanud lumekruubid küll
väetisegraanulitena.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar