Murrud mehi maha ei murra

Lugesin minagi seda Contra välja otsitud 80aasta vanust määrust ja vajusin möttesse...
Vanasti ei tuntud komakohti arvudel, nagu tänapäeval igal piima-, viina-, wiski-, veini-, öllepudelil on kas 0,5 liitrit, 0,75 liitrit vöi hoopis 1,5liitrit. Limonaadi 0,33 liitrisest pole mötet nagu taga rääkida.
Olid kasutusel murrud. Päris inimlikud teised. Näitasid vähemalt ära, et seltskonnajoogiga tegemist on.
Näituseks: kui viinapudeli maht 1/4 elik veerand liitrit, oli see paras ports ühele mehepojale.
Kui kirjas aga 3/4 elik kolmveerand liitrit, oli see juba märk, et tegemist on seltskonnajoogiga, mida pidi manustatama kolmekesi.
4/4 elik täis liitri ärajoomiseks peavad neli meest neljasilmajuttu puhuma.
Aga mis mind segadusse ajab, ongi seesamune poolik.
1/2 elik pool liitrit igaüks ära ei joo, ehkki markeering viitab ühele rüüpajale.
Aga asi laheneb, kui ühe kahendiku asemel kirjutatakse 2/4 liitrit.

Selge pilt, eks ole...

Selle peale vanad eestlased vötsid üks naps, vahel ka kaks...
KLÖMM!!!

Ütelung...

Kunagi ammu, mitte just iidsetel aegadel, turgatas pähe üks kild.
Oh ei! Mitte pommi ega miinikild...
Lihtsalt väike mõttekillukene.

... Tol hallil ajal eksisteeris ÖöHulkuri peldikutapeedil üks jututoaskript. Sääl võis rääkida kõigest ja kõike, mis sülg suhu tõi, ilma et keegi suurt venda või siis jumalat mänginuks. Saaremaa paatniku-laadset kergestisolvuvat isikut ei olnud esiti seal seltskonnas. Ühe või paari sõnaga: kõik olid karastunud terasnärvidega. Hiljem üks "pehmeke vennake" sinna seltskonda tekkis. Sai tuu isik jupijumala õigused ja oligi asi kööga. Jututuba lihtsalt suri välja...

Parafraseerides kadunud Lennu-taati: ega ma sellest tahtnud täna rääkida, vaid tollest ütelungist, mis sealtsamast hallist ajast pärit. Mis omakorda tugines tänapäevaste ja möödaläinud poliitiliste sündmuste analüüsil:
Paranoia on demokraatia aluspõhi!

Filosoofi raske elu

Kui ajada "ilget filosoofilist jura" suust välja, siis naised kaevad, et jube keerukas jutt, mis neile mitte mingil juhul kohale ei jõua ja pöörduvad ära.
Kui ajada "ilget filosoofilist jura" suust välja, siis naised kaevad, et jube tark möla ja ujuvad ligi.
Saa neist nüüd aru...

Head inimloomad!

Hüva uut 10222 aastat ja häid jõule!

Edit: Tänahommikune päike tõi kaasa üliharuldase loodusnähtuse- HALO.
Mõlemil pool päikest särasid sambad...

Tsiviilkaitse või civildeath?

Omal ajal oli "meie suurel kodumaal" moes korraldada tsiviilkaitseõppusi.
Tarbatu Pööbelmanni-instituudis, kus ma tollal haridust nõutasin, oli eraldi tsiviilkaitseklass, kuhu mina eksisin ainult nii palju kordi kui inimloomal sõrmi käes on. Aga need korrad olid meeldejäävad. Esiti suuresti tänu noile plakatitele, mis seintel rippusid. Teisteks meeldejäävamateks asjadeks olid gaasimaskid ja muud torbikud...
Korraldati ka tsiviilkaitseõppusi, mis toimusid nõnnaviisi: sellal, kui klassis koolitunnid kestsid, anti äkitselt koolikella. Lühikeste tirinate ja pausidega, nagu tollal eeskirjad ette nägid.
Siis pidime kõik see koolipere võtma näomaskid, mis oli vatist ja marlist kokku traageldatud ning liikuma ühika keldrisse. Saime seal oma 15 minutit olla paksude müüride vahel, tihedalt nagu silgud pütis, ja keldri otstes olevad massiivsed plekiga kaetud uksed suleti. Polnud haruldane ka see, kui mõni arvas heaks ka minestada. Ei mingit sundventilatsiooni olnud. Ega sellel polnud suuremat tolku: kui III ilmasõda oleks käima lükatud, siis esimeste objektidena võetakse sihikule elektrijaamad (strateegiliselt ja taktikalistel põhjustel on see vajalik - side põhineb sellel, info liikumine peatub, eelise saab just infoga varustatud pool). Pole voolu, pole õhku.
Keldri laudpõrand oli ilmselt alt lahtine (ei tea täpselt, mismoodi), meenub vaid, et naginaid oli kuulda üksjagu.
Nüüdsed seadmed näitavad radooni lekke. Huvitav oleks nüüd teada, kui palju keldrikorrusel selle näit on? Saaks lihtsalt teavet, mitu mikrobekrelli radooni selle 15 minutiga sisse sai hingatud.
Mõttetuse tipp iseenesest: lämbuda, hingates radoonirikast õhku. See teeb sama välja, mis sa oleksid tuumaplahvatuse hetkel lageda taeva all, ainuke vahe seisneb selles, et sul pole õhupuudusest tingitud grimassist moondunud nägu.

Muide, ameeriklased olid paremini ettevalmistunud tuumasõjaks kui tollane NSVL.
Neil on praegugi asjad sätitud sedaviisi, et armee tugipunktid on suurlinnadest eemal, samas kui Euroopas ja Venemaal asuvad need sisuliselt linnade servas, moodustades eeslinnu. Asi siis jänkidel puhastada tsiviilelanikkond ja sõjavägi ühe tuumalaenguga. Sovjettide aur läinuks kõik suurlinnade hävitamiseks, maksku mis maksab, kasvõi 10 laengut per linn.

Kusikute spämm?

Potsatas täna mu postkasti siuke kiri:

Häid Pühi, kallis Aivo
Karu on koostanud sulle isikliku „Edgari Jõulukaardi“
Tema sõnum sinule:
Aivo!
Häid jõule !
Soovib metsarahvas
Vaata oma isiklikku Jõulusoovi klikates sellele lingile
Tähelepanu! Sellele lingile klikates kinnitate, et olete lugenud ja nõustute kõikide kampaania tingimuste ja reeglitega

Lugedes enne linkamist tingimusi ja reegleid, tuvastasin, et meite kallis Kusierakond saatis selle kirja mulle, aga jättes mainimata, kelle kuradi käest nad mu aadressi said.
Ise ma oma tiada pole mitte ühestki parteist seda va parteifüüreri jõulusoovi luninudki. Seepärast ei hakanud ma pikalt mõtlema, vaid liigitasin selle kirja spämmi hulka.

Siis hakkasin mõtlema, et kas kusierakonnaführeril on naa palju pekki kasvand, et spämmib nüüd ausaid inimloomi. Esindades metsarahva nimel.

Kulla Ets!
Kui sa oma rasva põletamisega toime ei tule, siis peereta ja haisuta, palun, oma kodus!
Ja ära, palun, nimeta ennast metsarahva esindajaks, sest sa pole seda väärt!
Ning veel üks palve: kutsu korrale see inime, kes saadab spämmirobotina Karu (skait@hot.ee) nime all spämmi laiali. Juhul, kui sa seda ei tee, siis oled sa mannetu sitavares!
Tänan tähelepanu eest!

P.S. Nagu iga väike inime juba teab, magab karu juba sügavat talveund.

Mul on au...

See pealkirjas olev lausejupp on mind nii mönelgi korral kummitand.
Mitte, et hirmutamise möttes.
Peakolus, kahe körva vahelises kiirukäärulises ajus.
Eriti siis, kui keegi helistab.
Nagu täna.
Kui öeraas mulle hääd nimepäeva soovis.
Ma tänasin.

Ega me Rootsis ela, kus Astridi kirjutatud Katuse-Karlipoja raamatust šnitti tuleb vötta.
Olgem eestlased, saagem EESTLASTEKS!
Mul on au...