Tagasi rentslis...

Niisiis tagasi rentslis...
Noh, põhjas.
Sõna otseses mõttes lõpetasid täna mooramaa mehed lõunas töö.
Uus katus koos sarikatega korralikult üleslaotud seina küljes kinni.
Läks kauem aega kui algselt plaanitud.
Ning uue materjali jahtimine võttis samuti sellest napist ajast pisku.
Nagu üleeilane vihmast ja tuulest küllastunud ilmgi, et ei saand üldsegi tööd teha.
Naasiis sai veits külla ekskursioonile mindud.
Päris laua alla end ka ei joonud...

Ja kunagise pinginaabri ja parima sõbra puupulma ma ei jõudnudki.

...Andestust, olen orbiidil
Kuu suhtes veidi seniidis...

Tervitus palmide alt...

Ah, et misasi valmis sai?
Kurat seda teab...
Kõik on veel pooleli, ei teagi, missasi lõpuks valmis saab.
Kui saabki?
Igal juhul saabusime siia lõunasse palmide alla särasilmseid kaunitare lantima.
Aga nätsa, esimese hooga peeti meid katusepakkujaks, noh nagu see jänkistani orgkuritegevuse-laadne teenus.
No mul oli must matuseülikond seljas ja kaap peas, usa-style peegelklaasidega okulaarid ees, kusjuures ma neist läbi ei näinudki.
Ahjaa, mingi klade oli ka kaenla all, millest ma kramplikult oma kümne küünega kinni hoidse.
Ja päälegi, väljusin mina alati limusiini tagumisest uksest.
Novot mitu kodumajapidamist pidid rabanduse saama, kui mind nägid, et äkki olen kohtutäitur.
Kes saabus viimseid veeringuid lugema.
Mis kuradi täitand kohtuasjur ma olema pean.
Igal juhul siis tulivad kiirabimasinad oma sireenide huilates meile vastu, kui mõnest asustatud paigast väljusime.
Mnjah...Lausa õudus kuubi astmes kuubis.
Kaupmehed panid poed kinni, kui ma tahtse osta kasti õltsi.
Ütlessivad raisad minule et pood on suletud.
Kuradima janu oli...

Susidega kuu poole ulgudes...

Ahsoo...
Et mina järsku poliitikuks lännu.
No seda lõbu te ei näe.
Ehkki onupojapoliitikat ajan niikuinii.
Tegelikult läksin lõunasse.
Oo ei, puhkama mitte.
Pigem nagu nõnnanimetet tööd tegema.
Saabki oma laisaks muutund konte veidi liigutada.
Ega jah, nalja siin pole.
Korra aevastad, maja sein lännu.
Teise korra peeretad ehk lased paksu, on pilpakatus koos eterniidiga maas.
Kolmandal korral köhides avastad, et juuksed ka peast lännu, raisk.
Justkui nahkpea käin külavahel ringi, tsemenditolmused tunked palja ihu peal higi korjamas.
Õhtul pimedas on aega nina kuu poole suunata ja huntidega võidu ulgudes õlut kaanida.
Nagu seda viimast vähe on.
Õlut voolab siinkandis nagu Missisippi jõgi, et otsa ei lõpe.
Sekka viina kah.
Proosit siis!
Ja ärge niipea mind tagasi oodake.
Mul siin tegemist.
Homme alles pidi algama maraton.
Märksõnad on siis umbkaudu sellised: liiv, vesi, tsement ja õlu.
Tuu tagumine on võitlusvaimu turgutamiseks.

Eneseväärikus on kadunud.

Öiro ootel Eestimaal toimub paljugi jaburat.
Hinnad kerkivad taevasse, rahvas ostab palehigis sitta ja träni kokku.
Et saaks sukasäärde kogutud kroonidest lahti.

Nõukaaja lõpp keritakse taas meite elukinos spermast küllastunud voodilinal meie silme ette lahti.

Juba pidavat õuhkast puudus olema.
Mitte, et ma teaks täpselt, misse õuhka tähendab.
Kui pole proovinud, siis ei tea.

Mul on eelmisest defitsiidiajastust alles oma 100kilo majapidamisseepi, mis ilusti tallel raudseifis.
Mitte kuidagi ei anna seda võrrelda tänapäevaste pesuvahenditega.
No mis mul veel on?
Majapidamisküünlaid ja tikke üksjagu kah tollest ajastust.
Ahjah, kopikaid, vihikuid-kaustikuid, harilikke pliiatseid, Lenini teoseid...
No pole sõda, mis paneks noid tarbima.

Leidsin oma taskuid kombates 10 kroonise.
Vaba raha nagu monetaarilmas mainitakse.
Et pole katet teisel.
Et annaks sellele hullusele, mis praegu toimub, jalaga takka.
Ma otsustasin osta selle 10 kroonise eest 1961. aasta 10 rublase.

Maailm niigi peast soe, miks mina peaksin erand olema?

P.S. Juhul, kui kellelgi ikka jääb kroone üle, võtan kõik hea meelega vastu.
Kiirustage ometi, see pakkumine kehtib ainult kella neljani õhtul.
Sest, paar tundi läheb ülelugemisele ja tund viina kokkukrahmamisele.

Imelihtne virtuaalsuitsiid

Hehh.
Polegi raske virtuaalsest elust loobuda.
Kord ammu sai reidipedendusest siiber.
Nagu hiljuti orkutindusest.
Minul endal pohmakat polnud.
Küll aga oli reidipomol endal, kes saatis takkajärgi nutust nõretavaid teateid.
Siis oli mul veel paaris sotsiaalvõrgus mingi konto.
Sinna astumine oli aga suur viga.
Hea, et mul oli oidu susata need „spämmikonto“ alla.
Nüüd kaen kord nädalas, kuimitu -xxlpenislargerolexbluepills bläbläblä...- müügipakkumisi on laekunud.
Ehk on see teistele õpetuseks, et oma õige konto alt ei tasu igasugu saastasotsiaalkommuunidesse lülitada.

Heietan siin vaikselt mõtet sulgeda ka kõik ülejäänud suhtluskanalid.
Mu ego ei luba, kuigi teadvus tahab seda teha.

Siuke uitmõte siis täna.

Üliku ürik.

Nagu paljud tähelepanelikud kodanikud on täheldand, et poliitikud, kes algavad oma karjääri, hiilgavad avarama mõtteilmaga, kuid järgmisel päeval peale valimisi on sellesinatise kuskile minetand.
Ei saa paljud inimloomad enam pihta, kuhu Eputaatide ajumaht üleöö kaob.
Uurisin veidi asja.
Kaevasin internetiarhiivides – kirbusittagi pold.
Siis pöörasin oma inetu larhvi sinna, kuhu tavaliselt ei taibata kaeda – interneeduse prügila suunas.
Mida kõike seal ka pole.
Pärast mõningast tuhnimist venis mu molu groteskseks ilmeks.
Siin see tähtis okustaat ongi:

Deputaat elik ülik ... Leping Ajunõtruse Sündikaadiga.
§1 Deputaadiks elik ülikuks saanu loovutab kogu oma aju määramata tähtajaks Ajunõtruse Sündikaadile, saades vastu maiseid hüvesid vastavalt hierarhiale.
§2 Mandaadi ajal tuleb deputaadil elik ülikul  täpselt ettekirjutatud ajal käia Ajunõtruse Sündikaadi poolt volitatud tohtrikonsiiliumi man, kes kontrollib pingeliselt patsiendi olukorda.
§3 Ajunõtruse Sündikaat ei vastuta mandaadi võimaliku kaotuse puhul. 

Märkus: Sellele lepingule allakirjutanu kaebusi edaspidi ei rahuldata.
Kopfluft: AS Ajunõtruse Sündikaat plc.

Vastandunud raiped...

Kunst pidi ohvreid nõudma.
Nii tabasin konnaraipe keset lumist varakevadist päikesevanni võtmas.
Ülemine pilt on värvilise negatiivi mustvalgestamine alumisest pildist.
Kuradima keeruline sõnastus sai.

Originaalkuva on siuke:

Yingid/Yangid