Pohmakas

Tajun päikese soojust.
Ärkan ja avan silmad - jubedalt ere valgus pimestab...
Silmad on hellad. Otsin päikseprille. Kusagil neid pole.
Ja tagatipuks hirmus peavalu.
Mis kamm on? Pohmakas?
Ju siis...
Tõusen asemelt ja hakkan ennast riide toppima.
Käed värisevad mis hirmus. Ei leia nööbile auku üles.
Pika pusimise peale saan kuidagi riidesse.
Taskust leian oma kadunud prillid üles.
Pühin suurema sodi maha, hõõrun taskurätiku vahel klaasid puhtamaks ja panen ninale. Hoopis teine tera...
Seejärel vaarun kööki.
Haaran silmadega eilset läbu-ülejääki.
Tükk aega jõllitan.
Kõik on korras nagu Norras!
Nüüd panen kohvivee hakkama.
Ja vajun taburetile istuma ning mõtlen, millest küll see hirmus pohmelli-sarnane peavalu...
Lülitan raadio mängima. Uudised.
Kuulan ja kuulan...
Kostab Artur Rinne igihaljas ...mets müühiseeb ja ...
...Ja mühisebki kannus vesi. Kallan keeva vee kruusi ja lisan lusikaga lahustuva kohvi otsa. Külmkapist toon ja kallan kohvile sortsu koort.
Lusikat liigutades taban kuulamast:
...Segan suhkrut malbelt tassis,
kus nii armsalt aurab...
Äratundmisrõõm - vana hea "VENNASKOND"...
...Võtan lonksu, huuled torus.
Ah, küll hästi maitseb see...
Naudin, kuni kuum jook mööda kõri alla jookseb, soojendades keret. Kohvi kõrvale näksin küpsist.
Mõistus selgineb aeglaselt, aga see-eest visalt.
Selge, kuskohast see pohmakas.
Paar päeva olin oma raalist eemale kistud olude sunnil.
Voolu polnud. Nimelt vahetati meil külas elektriliini...
Raalisõltuvus...
Paneb mõtlema, mis?