21.7.09

2 tarbatulikku hetke

Tarbatus kondasin ringi nagu keeristorm – ikka pikemate sammudega.
Kui miskit erilist oma pilguga haarasin, oli ka fotokas valmis hetke jäädvustamas.
Lomograafia-laadne kuvastamine käis mul üle jõu, mingi hetke sain ajaloo prügikasti tarbeks küll. Kannapealt ümber keerata ja hetk aparaati saada – see juba tahab harjutamist. Nagu kauboid western-filmides puusalt tulistavad.
Tarbatulik huumor tuli välja väga geniaalses lihtsuses: tuleb olla lihtsalt teistsugune, eristuda hallist massist ning olla samas jubedalt hea fotogeenilise ilmega...


Geniaalsuse ja hullumeelsuse vahe on õhkõrn. Ehk kõik geniaalne on hullumeelne. Või siis hullumeelne on geniaalne.
Et maja kahele poole laiali ei vajuks, tuleb see vitsaga kinni siduda. Et nii suurt vitsa aga pole kusagilt võtta, siis Tarbatu ehitusmehed tulid geniaalsele lahendusele: siduda korstnad! Loodetavasti nüüd seisab ülikool kaua veel püsti...

Kommentaare ei ole: