Kui juba siis juba täis vaardiga edasi panna.
Nii ma otsisin oma vähestest luuletustest ühe teile lugemiseks-hindamiseks:
sina nägid mu raevu
kuulsid hullunud naeru
mis mu kõrist välja paiskus
ja metsalt vastu kajas
ei tahtnud jätta rinnus valu
kuidagi kergelt maapind ära kadus
vaikselt langesin ma porri
sosinal vabandades: I'm Sorry...
hetkeks tummaks mind lõi valu
siis summuted karje minust väljus
sina kuulsid vaid korisemist
kui viimne agoonia mu elu kaasa viis
mu tardunud silmapeeglitest paistis
kuukuma sina ja suitsev püstol...
See luuletus võis olla aasta tagasi siinsamas rippununa teie silme all läbi käinud...
Et asi täiuslik oleks, ehk mis tujus ma tookord olin, siis soovitan taustaks panna mängima Sam Browni "Stop", millise meloodia järgi ma neid sõnu ritta panin.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar