Õeldakse, et igaühel siin ilmas on elamiseks mingi roll ette kirjutatud.
Seda vist nimetatakse saatuseks. Kui ma nüüd filosoofiast aru saan.
Enamasti ei saa.
Minu elufilosoofia on mõnes mõttes vildakas.
Mõnikord olen kõigele siinses elus risti vastuvoolu sumanud.
Lõppkokkuvõttes tajun enamasti aga, et olen ajaga kaasa kulgenud.
Blooga – see on kui mask, mille taha peitub paksu mingikorra all ägav inimloom, kes oma olemuselt oli kunagi heatahtlik ja sõbralik, on nüüd sellest rollist lihtsalt väsinud.
Väsinud kõigest.
Kuid inimeseloom, kes seda rolli on mänginud, on andnud rohkem kui tagasi saanud.
Seda inimeselooma tuntakse just selle rolli järgi, mille ta kuulsaks on mänginud.
Säravad, tänulikud pilgud on andnud jõudu seda rolli edasi mängida aja kulus.
Aga aja kulg hukutab.
Nüristab meeli ja tundeid.
Üha raskem taak vajutab hapraks muutunud luid ja mõistust, kuni see teeb ühel hetkel vaikse krõksu.
Kui see valus pole, siis ei panda seda tähele. Enamasti nii on.
Väike mõra võib aja raskuse all pooleks murduda. Siis on juba hilja.
Mõistus ei jõua selgusele, mis toimub ning laseb samas vaimus edasi.
Nüüd kahjuks kurv/ilis/emal teel, mis hallukaid täis.
Inimlooma teadvusega on kööga.
Roll on võitnud.
Etteantud, kuid mahamängitud roll läheb üle tehisintellektile, aga see on juba tuleviku muusika.
13 kommentaari:
Sa tundud väsinud olevat..?
Aga kurda, kurda valjuhäälselt ja pahaselt, viska osa koormat lihtsalt maha - keegi püüab kinni ja kui ei püüagi, siis las vedeleb, kurat!
Kummaline, aga ma olen tähele pannud, et need, kelle ploogid on kui sirm pärisinimese ees, eriti need, kes sellega veel praalivad , põlevad kuidagi lühikeseks ja ebausutavaks. (See ei käi Sinu kohta!!)
Koorem maha ja ruttu! :)
Mina naudin väga maski kandmist!
Isegi kui põlen kiirelt läbi kui kulutuli, nagu Kaamos hoiatab, on see ikkagi parem, kui vinduda ja visiseda, nagu mõned "pärisinimeste" bloogid teevad (See ei käi sinu pihta!)
Ahhaa, siin rääkisime vist üksteisest mööda. Sirmi all pidasin silmas võltstundeid ja seda, kui kirjutaja kirjutab meelega seda, mida ta siiralt ei mõtle.
(See ei käi ühegi kohalviibija pihta :D)
Mask on meil kõigil. :)
A.I.V.O., kus sa logeled, siin naesed vaidlevad so pärast!
Alles saabusin raali takka ja mes ma siis loen: tuntakse minu üle tõsist muret..
Kõiksepealt läksin hommikul metsa karjuma, nii nagu Kaamos eile soovitas, taamal jäi püssipaugutamine vakka.
Nüüd küsimus suurele ringile - kui nüüd sõda peaks puhkema, siis need poisid, kes harjutasivad paugutamist, jäävad kindlalt vaenlasele alla. Kes on süüdi?
Enamuse vaikiv enamik näitab siiski minu suunas.
Selle vea kompenseerimiseks kaevasin kraavi, mitte ei logelenud...
Aga ühes olen küll veendunud, et kui naised minu pärast vaidlevad, siis on sõda valla päästetud...
Egas midagist, tuleb voodilina endale ümber keerata ja hakata vaikselt ja tasaselt surnuaia poole liikuma.
Miks vaikselt ja tasaselt?
See on vajalik üldise paanika vältimiseks.
Need poisid, kes metsas paugutasid, teevad nüüd sinu pärast öösiti sängi märjaks!
Uus tase rahuvõitluses!(No on alles sõnavärdjas, ehtsim oksüümoron)
Huvitav!
Nüüd käib see minu pihta?
Barbara - mingil määral on minu mõtlemisel sarnast sinu väljaöelduga. Parem kiirelt teispoolsusesse kaduda kui siinsetele inimloomadele koormaks olla.
eee.. misasi käib sinu pihta? Ise käid ju metsas noorsõdureid sõgedaks ehmatamas:D
Blogielu meenutab ju pisut seda uuestisünni värki. Kaod ära (=sured) ühe isiksusena, aga varsti sünnid uuesti ja hoopis teisena. Ainult see va elu õppetund on ikka sama, mille omandamist jätkata.
Eks needsamad naised vaidlesid eelmises elus ja jätkavad ka järgmistes blogieludes...
Nonii... seda ma arvasin (juba herr Konna juures... :))
/Jalutan vilistades ja pilvi vahtides mittemidagiütleva näoga edasi/
Kaamos - see nekrutite ehmatamine oli ju sinu soovituse tulem:D
...kuni mingi oks ette jääb ja sa ninali lendad? Herr Konn vähemalt hüppab üle.
Bianka - sa andsid uue mõõtmata mõtte...
Kurat, juhe jooksis kokku.
/istup mahha, mötlep päeva paar, siis... lähep külla tuhleid korjama/
Õigus ta on. Esimest krõksakat ei pane tähelegi, kui aga juba murdumiseks läheb... tean omast käest. See on vääägagi valus.
Mis nendesse voodimärgajatest rahuvalvajatesse puutub siis, pole hullu. Saavadki kodumaa metsades esimese tuleproovi. Ehk siis mõtlevad kaks korda, kas kaugemale on mõtet trügida ;)
Nüüd olen paljudele rahuvalvajatele elupäästja ka veel :P
See veel puudus...
Tõsiselt võttes, ma pole elu sees aru saanud, miks peab kõik just täna ja kähku valmis olema. Niigi on inimkonna tööviljakus viimse piirini aetud, võrreldes antiikaegsetega, et tööle võetakse eelisjärjekorras tugevad inimloomad. Ja hiljem, kui seesinatine inimloomal on aastatega sisse juurdunud harjumus elik edukalt läbinud dressuuri, ei oska ta vaba ajaga miskit tarka teha. Juhul, kui ta visatakse mõne aja pärast üle parda, on ta omadega mädasoos.
Postita kommentaar