Talupoja tarkus

Kõrtsinurgas istusid kaks talumeest teine teisel pool lauda.
Nende vahel oli kaheksa kannu, milles ainult kahes oli hüva rüübet järgi kämbla laiuse jagu ning suur pooleldi tühi vaagen valik-suupistetega.
Mehed olid juba üsna „parajad poisid“.
Üks rääkis žestikuleerides ja teine kuulas kinnisilmi, poetades mõned sõnad esimese jutu sekka.
„Sa tead, mees, mis ma sulle ütlen? Hõkk! Ühel mu naabrimehel, tead küll seda linnavurlest talu omanikku, vot sellel juhtus kord jube õnnetus. Hõkk!“
„Räägi siis, vennas!“ venitas teine ja luksus kaasa, „Hkk!“
„Ta läinud ilusa ilmaga langile prahti ja oksarisu põletama. Hõkk! Võttis suure kilekoti, milles tulehakatus ja pahn ning janu kustutamiseks kaks kaheliitrist pudelit õlut. Hõkk!
Rüüpame nüüd, hõkk, siis räägin edasi. Muidu mu suu kuivab, hõkk!“
Mõlemad mehed tõstsid kannud, lõid tasakesi kokku ja võtsid lonksu.
Esimene jätkas oma jutuvestmist, kui teine haukas vaagnalt haaratud viinerilt tüki ja hakkas seda mäluma.
„Töönarkomaan, nagu ta oli, ei märganud ta kesvamärjukest rüübata. Hõkk! Lõpuks siis kaes, et kõik on põletatud, istus kännule ja otsis oma leivavett taga. Hõkk!
Mida pole, seda pole! Ukraadino, mõistad? U-k-r-aa-d-i-n-o! Hõkk!
Alul mõtles, et keegi oli ta õlled pihta pannud. Hõkk!
Istund mees kännu otsa tagasi.
Hakkas mõtlema, et siis oleks ta ikka näinud, kui keegi langil hulkus – egas keegi ikkagi spets selle õlle pärast metsa hiili. Hõkk!
Pika mõtlemise peale tuli talle meelde: kilekotis on.
Hakanud siis kilekotti otsima – polegi teist. Hõkk!
Jälle mõttepaus kännu otsas. Hõkk...
Mehele meenunud ainult üks asi kilekotiga seoses: see sai kogu pahnaga Hõkk! lõkkesse visatud! Hõkk!“
Jutuvestja tõstis taas kannu suule. Kõrisõlm lõnksus paar korda üles-alla. Seejärel haaras mees vaagnalt viineri ja paar juustukuubikut...
„Mõtle ometi, vennas!“ venitas kuulaja luksumise vahele, „Hkk! Kaks kaheliitrist õlut, see teeb ju neli liitrit hüva märjukest, Hkk!
Ja see läks kõik lõkkesse? Hkk!
Talupoja tarkus ütleb selle peale, et see ikke jube raske raiskamine on!“