Tomra Uno vs. Alexander Suur

Viisin just ennelõunat oma putlid, millel esimese klassi koolijütsi tähed peal, taaskasutusse.

Elik taara-automaati.

Misse on nimega Tomra Uno.

Novot, hoolimata peaaegu eestimaise kõlaga nimest, on ta mõnede allaneelatavate suhtes üsna pirtsakas.

Eriti eestimaiste õlletehaste toodete allaneelamisega.

Näituseks pistsin mina tühja õllepurgi avausse, pilgutas tema imestunult silmi ja teatas kirjakeeli, et vale pudel.

Misjärel mina torisesin:“Et mis kuradi pudel??? Vale ka veel? Purk on, mitte pudel!“

Võtsin purgi tagasi , et seejärel taas talle sisse tsurgata.

Prõura-prõura-kolks-kolks-kolladi-kolks...

Nüüd pidin vähe kiiremaid liigutusi tegema, et oma näppe tema lõugade vahele ei jätaks.

Matsti! selja tagant poodi astuva mammikesele vasta lõugu.

Oi sina jummel, kus mammikese valehambad lendasivad viinaleti alla ja nüüd oli müüja uurakil, liibukad rebenemas tuharate piirkonnas, kus võis aimata pitsiliste stringide piirjooni.

Natike tuleb veel süüa!

Kostus hele kiljatus üle terve saali.

Seda hetke kasutasivad ärr kaks teismelist, kes saalist jooksujalu plehku panivad, põu täis head paremat ja magusat.

Mammike sai oma hambad tagasi, pistis nad suhu tagasi ja maigutas paar korda oma suud.

„Njah! Ainult, et kärvand roti mekk on man...“

Ja nüüd tuli mul epistlit kuulata.

Kuulasin ja samal a'al toppisin õllepudeleid-purke masinasse.

Aga pindiseid Aleksander Suure nimelisi ei taht vastu võtta.

Lõpuks sai mu kannatus otsa ja käratasin mutikesele: „Ärr sa maiguta ühti oma suud! Ma olen kurt!“

Sa kurat, kus nüüd saadanaid kerkis nagu suvehommikuse iga vikatiniite järel sääski.

Nisama äkki oli kriiskav hääl vaikind – ju talle kohale jõudis minu öeldu.

Palusin saaliteenindajal ka suursugust maailmavallutajat masinasse toppida, ehk tema teab nippigi, kuidas ja mismoodi.

Pehmed käed ei aidanud masinal leebuda, ikka ja jälle teavitati: vale pudel.

Kuradi raisk.

Kusjuures panin tähele, kui õrnalt ja erootiliselt preilna pudelit käsitses, just nagu mehe...

Oehh...

Selleks,et masin loeks pudeleid ja mina ei peaks tühje putleid taas kottu vedima, tuleb hakata võltsima triipkoodi.

Et võtan teiselt pudelilt sildi ja skännin selle ärr.

Siis paljundan ja lõikan poognast välja.

Liimipulk kaasa ja tagasi masina manu.

Masina ületrumpamiseks pole palju vajagi.

Kujutasin ette, mismoodi ACTA vastuvõtul minuga toimitaks.

Käed raudu ja rootsi kardinate taha.

Misse enam loeb, et oled maksnud pudeli eest tagatisraha ja tagasi ei maksta kopkatki.