Raisakull teeb sporti - laisalt, aga ausalt! Teine osa.

Üleeila oli vaja järsku viia seljakotitäis kurke-tilli-mädarõigast Kadrinasse. Mu tädi elab sääl.

Võtsin selle teekonna ette. Ettevalmistuseks – nagu lihaste soojendamiseks ja muude siukste sportässade kombel, ntx. olematu kombeka selga ajamiseks - ei jäänud eriti palju aega.  

Koti sidusin pakikale, jalga tavalised pikad püksid, mis mul rattasõidul ikka jalas olivad, selga ajasin teksariidest tuulejaki.  

Ohutu liiklemise tagamiseks sinna otsa neoonkollane helkurvest.

Andmed sel teekonnal siis siuksed spidoka teatel:

keskmine kiirus: 22,4 km/h

suurm kiirus: 46,9 km/h  

teekonna pikkus: 58,93 km

aega selle läbimiseks läks: 2:37:37

Koduväravast sihtkohta minek oli täpselt tund.

Tuul aitas takka, paaris kohas sain üle 40km/h kiiruse kätte – Tapa poolt tulles Udriku sirgel langusel ja Kadrina viaduktist alla kihutades. Tippkiirus tuli viimasest, seal natuke järsem langus, aga tegelt oleks saanud veel kiiremini alla, kuid liiklus oli seal üsna tihe, et ei hakanud oma eluga riskima.

Ja ega alevi vahel ka saanud täistempoga kimada, mis veel sellest röökida, et kodutanumal auke täis kruusateel ei saand hoogu sissegi.

Tapal tegin väikese peatuse bensukas, kust ostsin katsetamiseks energiajoogi – sesmõttes, kas tasub ära? Ega tasunud küll.  

Aga tagasi tulles oli jama.

Puhus vastutuul, üsna tugevalt – tuli ragistada pidevalt käikudega, et üsna paras tempo leida, millega lõigata vastupuhisevast barjäärist läbi.  

Spidoka odomeeter näitab nüüd 955,4 km, totaalset aega 55:51...

Kuskilt otsast peab veel 44,6 kilumeetert otsima, on tuhat kilti täis sõidetud.

Lisandus man ca pooltund hiljem:
Kui ma bussiga sõitnuks selle maa maha, oleks kauem aega lännu.
Kõiksepealt jala paviljoni manu,  bussi ootamine, siis loksu bussiga linna, et seejärel ümber istuda ja sihtkohas edasi jala käia.
Ja vastupidi...