13.2.14

Tasaselt vaibuv tuhin

Nüüd juba üle kuu aja tagasi keeras mingisugune ideejupike mu nagu hullukslännu mehikese teatud tüüpi naise sõrme ümmer, uputades mu üleni kaunilt lehkavasse suitsusesse kloaaki ning hoides oma lummuses, et pole saanud toda teemat edasi aretada. Lõplikust punktist ei tahagi ma ühte ega teist-kolmat kõssata.
Pigem tajun, et too tuhin vaibub.
Lihtsalt...

Kommentaare ei ole: