Raisakull on tähele pannud, et ega tänases vabariigis ikka rikkaks saa. Vanaisa asjades tuhnides leidis Raisakull, et ega esimese wabariigi aegu nipsutades sõrmi ja hüüdes: Hops! ei saadud jõukamaks ühti. Vanu arveraamatuid lugedes selgub paljugi, aga millegipärast saadi toona palju rohkem läbi elu kulgetud. Tegelikult oleks pidanud Raisakulli vanaisa jääma teisele poole suurt lompi, kui ta juba sealmaal oli, ning kasutama sealseid võimalusi oma hüvanguks.
Viimastel päevadel on Raisakullil mitu-setu-sada-saba-mõtet, mille mõistmiseks on vaja üliloomalikku ning mille takistusest ülesaamiseks viimset purskelaadset pingutust.
Et saaks ühe asja jälle kaelast ära, kuigi peakolu jääb vaevama mingi mõttekild niiehknaa, mis omakorda uuristab kahtluseidule südamerahututeks tudumiselarhvideks.
Nädala lõpuks püüab Raisakull pisikese ja tagasihoidliku pekisaagimisetseremoonia läbi viia.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar