Üleeilane rattasõit puhta metsaõhu meelevallas pani minusuguse kolge kõhule ikka väga korraliku matsu. Terve eilase ja tänase päeva võitlesin lisaks uimasusega mingisuguse kõhus keeratavaga. Lootsin et tänase päevaga saab asi iseenesest korda, aga nätsakuramus, ei taha vaibumise märke ka anda.
Kuumus pole minusugusele.
Hää, et niigi läks.
Esialgsete plaanide kohaselt pidanuks ma praegu hoopis konnamaale sõitma, kus tänasest jätkus tuurdööfrääns, aga hea oli, et ei lännu. Siis olnuks ma seltskonnale ülearuseks ballastiks ja ausalt ütelda, ega ma sellest eelmisest matsust (loe üleeelmisest sissekandest) päris toibunud ka pole, kuigi vahepeal tundus, et võiks kaotatud aega tagasi teha.
skip to main |
skip to sidebar
Anarchy In Vulture's Obscenity
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar