Kuna mul kitsaste tänavasõidurehvidega väntamise ratsu perse all, siis jäin ikka mitmel puhul hätta. Eriti tõusude lõpuosas, kus liiv palistas pehmemat pinnast. Kuna see oli mul esimene tundmatu prominendi raja läbimine, siis nimetaksin seda luurel käimiseks. Järgmisel korral püüan sadulast maha ronimise asemel lõpuni pedaalidel püsida. Aga traktorilaadsete kummide ostuks mul praegu raha ei ole ja ainult eksprompt sellesinatise raja tarbeks ei tasu see ost äragi. Pealegi mis kasu sel oleks, kui enamuse teekonnast raputatakse sisikond nii segi, et inimsööjate James Bond lööks lausa tantsu sellest teada saamisel. Ma tean, et on olemas ka siukseid kumme nagu keskelt siledad ja äärtest krobelised, mis aitavad haarduvusele kaasa.
Kui teisel kilomeetril leidsin sellise seene
siis neljandal kilomeetril on tõrule pandud mingisugune ausammas püsti...
Või on see peenike vihje kondoomikasutamisele?
Paar pilti kah Jäneda lossist, kusmanu proovisin geolokatsiooni särkivärki oma Symbiani Nokiaga. Lülitasin küll teise raja alguses kepsu peale, aga ta sinder võttis alles selles kohas avara kosmose signaalid kinni – mine võta kinni, kas pidas ilma minuta tulnukatega või lännukatega sideseanssi. Kahtlustan siiski metsa puuvõrade tihedust.
3 kommentaari:
Mul endal siukse keskelt sileda' nink küljenubludega rehvi' olleman, a etkel all ei olle. Kenda Euro Slick om nimi. Praegalt omma küll maanteekumm all, a ei ütless, et koskile väegäde kinni jääss vms. Jo mul mingi tunnetus näijegä joba om...
Eeh, Jänedal pidäsi "vanem poeg" (irw, tiiät küll, määnne) ommal aal muusikatähetorni. Ollevnüit tütrele ülle andnu'.
Muide, kas eila õnne ka soovisid "vanemale pojale"? Sai teine ju 54 aastaseks
Provva ollev meskit sehkendanu küll.
Postita kommentaar