Klassikokkutulek on
väga kõva sõna.
Eriti viimasel ajal,
kus laineid on löönud samanimeline kinoteos.
Võtsin siis oma
koivad vatsa alt välja ning käisin ära.
Tegelikult
pinginaaber vedas oma iseliikujaga kohale.
Peale korraldaja oli
meid kuraditosina jagu platsis – need, kes tulemata jäid, ajasid
vist mingit müstikat.
No ega mul ka plaani
polnud minna, kuid vennapojad tahtsivad veits ajaks oma lolli lelle
eest ärr, siis tegingi vehkat.
Peoperemees tegi
suured silmad, kui mind nägi – tema olla igalt poolt otsinud minu
andmeid, aga polevat saanud löögile - küll ta oli puurind
munakollast ja lahanud lõustakaustikut, aga leidmata jäi tal
millegipärast ainult mina. Raputas pead ja pilgutas silmi – et ma
olla lausa ilmutus ise elavas ürbis. Ma muidugi muigasin tolle jutu
pääle.
Ometi olen ma
interneeduses väegade kõva tegija, mis puudutab sedasama ajaveebi –
ilmselt ei osatud mind ja mind kokku viia.
5 kommentaari:
Hee, nujah.
Muusääsk, üts õdak kõneli koskil messengerin tolle peoperemihega. Jube mõnna olli juttu aija kiäkigä, kiä isi mõist vastata samman kiilen. Lõuna-Eesti miis jo.
Jep.
Ja kui savi-setu (tuusama, kes prillidega su sügelist meenutas) uma kiilt pruukima hakkas, oli peoperemees veits jännis - ma pidin ärr tõlkima... Ega siin suurt imestada ole, kui promillid oma töö teevad...
No promillid üldiselt peaks keeleoskust parandama?
Üks tuttav rääkis, et Saaremaa praamil peale puffetiskäiku muutusid õ-d sujuvalt ö-deks ning miskit saare keelest arusaamisprobleemi polnud.
:D
Isiklikud kogemused promillide vallas - ma pidavat puhta kurt olema.
Mnjah, ku üts kõnelas võro/seto nink tõne tarto kiilt... Üridä isi arvu saija: kipõküdsjä, pudsunudsja.
Postita kommentaar