Ma ei soovi
pahandust ei omale ega ka teistele, aga mis ma parata saan.
Aasta tagasi käisin
tohtri man, küsimaks tervisetõendit juhilubade hankimiseks.
Selle aastaga olnuks
see juhtimiseõigus mul kindlasti käpas olnud.
Ja ilmselgelt
oleksin nihverdanud ma ka iseseisvalt tööturulegi ennast müütama nagu vana
lits (misse prostituut ikke tähendabki) punaste laternate linnaosas.
Aga mis summa eest, eks see oleneb ärrpeetud kahekõnest...
Aga näätsa, tohter
raibe kartis kinnimajja minekut rohkem kui punast kuradit ennast,
siis ei saanud ma nõutavat paberit kätte.
Kui nüüd vaatan
üleüldist liiklusstatistikat, siis peaks nagu terve Eesti
tohterkond kinni istuma.
Tänase seisuga on
tunne selline, et ega ma enam hooligi sellest vahelejäämisest Eesti
õiguskaitseorganitele – lihtsalt pean tuimalt politseile vahele
jäädes kohtust abi otsima.
Või kuulutan end
süüdimatuks...
Iseasi on, kuskohast
saab kähkumas korras hullupaprid kätte: kas teatrikoolist või
Seevaldist?
Ma üritan nüüd
selgitada oma lonkavat loogikat väheke arusaadavamas keeles.
Sääreväristaja/mopeedil on kaks ratast all, seega loogiline, et ma
sellega tihedasse liiklusesse ei kipu, sama jutt on ka jalgratta
puhul kehtiv ja ma liigun selle viimasega üpris eduliselt ringi, aga
mönkril on neli ratast – seega tasakaal on hajutatud tasapinnale
võrdselt.
Rõhutan seda, et
40km/h nagu ka võimsust on tehnilise passi järgi piiratud mönkri
kiirust kas tehaseseades või hoopis maaletooja poolt.
 |
| ...siin kõik on olemas: suuna- ja muud tuled, hädapasun, pidurid, aeglase-sõiduki-kolmnurk, registreeritud ARK-is, liikluskindlustus... |
Selgituseks
mittemõikajaile – kui seadusandlus lubab mopeedautojuhid ilma
lubadeta oma sõidukitega, mis kimavad sääsepinina saatel kuni
50km/h, liiklusesse, siis miks ma ei võiks sama teha kümne ühiku
võrra aeglasemalt, kuigi mu masina tehnilises passis on kiirus juba
40 juures piiratud, gabariidid on enamvähem samad, kaal on vast
kergem. Ja ausalt ütelda on kubatuur ainus asi, mis on üle lubatud
normi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar