Mul on mingisuguse
prantsuse firma mulineksi saia/leiva kärsataja.
Kaks viilakat läheb
piludesse saia puhul, aga leivaviilakaid annab parimal juhul panna neli.
Aja jooksul pudeneb
sinna kärsataja põhja üpris paks kord röstitud olluse küljest
pudemeid.
Et aparaat ei
põletaks maha elamist, tuleb see sodi ärr saada.
Ma olen olnud
tunnistajaks paarile juhtumile, kus kasutajad keeravad masinal põhja
ülespoole ja raputades saadetakse sisu otse solgimannergusse.
Ühel sain natist
kinni võetud ja juhtme enne vooluvõrgust välja tõmmata.
Et pärast sellist
toimingut kõrbelehka tunda on, ei morjendanud omanikke üldse.
Näitasin siis
inimloomale, mis moodi tühjendatakse – kruvikeerajaga keerasin
põhjas asuval luugil kruvi lahti ning avasin põhja laua kohal.
Juhmi ilmega vahiti
mu tegevust.
Irvitades küsiti
siis – Mis asja mõte on? Saiapuru sai ju välja kallatud...
Põhjaluugi kaudu
olen ma maitsva puru, mis üldjoontes on koosnenud röstitava küljest pudenenud
seemnetest ja pudemetest, lauale puistanud.
Väike ülevaadung
ei tee paha – eriti sel juhul, kui pole iidamast saadik saiakülgi
pruunistanud.
Kogu selle röstitud hunniku
olen ma keefiri sisse sumanud ja pean tunnistama – Kuradima hää
om!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar