Mu mõte läks veidi
rändama nagu ma isegi.
Seepärast olen
mõnda aega mittekuhugile viivat arutelu oma sisemise minaga jõudmas
arusaamisele ühes asjas.
Kui vaadata ajalugu,
siis näen ma millegipärast üht mustrit, mis kordub alalõpmata.
Mulle tundub, et need hõimud, kes kippusid vallutama teisi rahvaid, jätsid
oma keelearendamise soiku.
Näiteks kasutavad
nad siiamaani noid niinimetet eessõnu – selle asemel, et korralikult sõnu
käänata ja pöörata nõnda, et sõnal ka mõte liigub, lisavad nad
mingisuguse määrsõna ette.
Primitiivsus,
ütleksin selle kohta.
Eelneva pika leige mõtteidu selgitamisel tuli meelde kusagil kuuldud väide – eskimotel pidi ainuüksi lume
kohta olema kirjeldamatu hulk sõnu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar