2.5.17

Minutiline keelepaus

Mu mõte läks veidi rändama nagu ma isegi.
Seepärast olen mõnda aega mittekuhugile viivat arutelu oma sisemise minaga jõudmas arusaamisele ühes asjas.
Kui vaadata ajalugu, siis näen ma millegipärast üht mustrit, mis kordub alalõpmata.
Mulle tundub, et need hõimud, kes kippusid vallutama teisi rahvaid, jätsid oma keelearendamise soiku.
Näiteks kasutavad nad siiamaani noid niinimetet eessõnu – selle asemel, et korralikult sõnu käänata ja pöörata nõnda, et sõnal ka mõte liigub, lisavad nad mingisuguse määrsõna ette.
Primitiivsus, ütleksin selle kohta.
Eelneva pika leige mõtteidu selgitamisel tuli meelde kusagil kuuldud väide – eskimotel pidi ainuüksi lume kohta olema kirjeldamatu hulk sõnu.


Kommentaare ei ole: