Kontakt

Niisiis, eile panin oma jalge alla üle pika aja oma alumiiniumist isetehtud räätsad.
Hehh, hea tunne oli metsas turnida.
Ehkki lumi oli sõmerjas ning nii pehme, et poolde lumesügavusse vajuda.
Proovisin samas suusakeppidega vehkida, et ülakeha koormust saaks.
Päike paistis, mul oli hea tunne, kuigi ühel korral käisin ka ninali, ilm oli ilus ja kõik oli ilus.
Koheva lumega maadeldes sain selja higiseks.
Kottu naastes olin hullupööra märg, et pidasin targemaks tuppa kobida.

Ma ei tea, kas keegi on selle pealkirja lahti seletanud, kuid minu ajukeemia tõlgendas sõna kontakt järgnevalt:
kontakt – luu alastipilt, kontide suguühe, skeletitoimik 
Huvitav, millised need küll välja näevad?
Igal juhul on siin mõtlemisainest Hulluwoodi õudukakribajatele...

Millega sisustasin eelmise nädala vabad hetked?

Katsetasin neil päevil LinuxMint 14 KDE töölauda.

Tõmbasin 32-bitise ISO alla, kõrvetasin teise DVDle ning proovimine võiski alata.

Kõik oli kena.

Tutvumise järel otsustasin LM14 ASUSe EeePC901 pisiläppari kõvakettale ajada.

Peab mainima, et asi töötas.

Seadistasin kõik oma käe järgi ära – see käis lihtsamalt, kui lootsin.

Pärast mõningat kasutuskogemuse hankimist tundsin, et miski on puudu.

Puudused olid siis järgmised.

Pärast teatud aega eemalolekut ei funganud mitte miski, olgugi et vooluhalduses oli ekraanisäästja ja muud sellega seotud protsessid kinni pandud. Miski asi oli kooma tõmmanud.

Kui ma läksin seadistustes üle väikesülearvutile mõeldud välimusele, siis ka seal tõmbas miski köie kõri ümber kinni.

Mõlemal juhul aitas välja kontoriroti hea sõber – kirjaklamber.

Üks küsimus veel, miks installi käigus ei loodud swap saaleala?

Viimase puudumisel tundsin, kuidas programmid jõnksutasid.

Miks ma sellest kirjutan oma plöögas?

Kuna LM kommuun, kes asja arendab, on põhiliselt inglisekeelne, siis ma ei hakka ju oma ämbrisseastumist munakollase tõlkija kaudu edastama. Seesinatine tõlkeprogramm võib asja hoopis arusaamatuks teha, et ei mõika ei probleemile teavitaja ega ka lahenduse pakkuja.

Tekiks Paabeli segadus.

Kui keegi on valmis need veateated inglise keelsena edastama distro valdajale, siis ma tänan nähtud vaeva eest.

Muidu oli hea kogemus.

Kuna need ülalmainitud vead häirisid mu kasutust, et läksin tagasi LinuxMint 13 Mate töölauale.

Olgugi, et see on palju noorem töölauasüsteem, on ta ülimalt stabiilne. Vähemalt minu raalis.

Tõele au öeldes on Mate tegelikult vana Gnome2, mille hülgasid pea kõik suuremad distrod, kui Gnome3 peale üle läksivad. Viimane on võetud kasutusele just pihuseadmete ja muude tahvlilaadsete raalide tarbeks, ei taheta ju sugugi sellest rongist maha jääda.

Oma tõmblemiste perra on need distrod, mis valitsesid aastaid DistroWatchi edetabeli tipus, kaotanud oma kohad neile, kes pakuvad tarbijaile stabiilsust.

Samas saan ma neist suurematest aru. Nad teenivad klienditeeninduse või suppordi pealt.

Kui aga igal suvalisel hetkel pööratakse asi puhtalt lehelt, siis peavad kõik aru saama, et sel toimingul pikka pidu pole.

Kunagi oli kasutajasõbralik distro Mandriva, millele algajana sain enam-vähem asjale pihta.

Minu meelest oli see KDE-distro üks parimaid enne, kui KDE kogukond uue töölaua kasutusele võttis.

Eks see uus asi asja kihva keeraski.

Raadiumiveergudelt talletuvad mõtted

Et siis...

Juhtusin taas üle pika aja raadiumit lugema.

Kõneldi millestki Eesti Peerust, mille haisva mädamuna lehka üritet tampida maksurahaga kinni.

Huvitav, kui mina kui kodanik ja samas ka omanik tahan kuskile lennata, siis pean kõrrikargavat hinnalõrinat taluma, samas kui minu pinsist puuduolevat rahaollust keskmisest palgast lähtudes kanditakse kärbsesita ehitamiseks.

Härrased, tulge õite õhulossidest ärr maa peale!

Ega enne midagi paremaks lähe, kui kõik suured asjamehed oma tegevusi isikliku varaga vastutama hakkavad.

Näituseks tahad istuda mingisuguse riigiettevõtte juhatuses, panditakse soovija kogu likviidne vara riigituludesse. Kui saad edukalt hakkama, võid ka sealt ka tulu saada, aga keerates oma lollusega/tarkusega jälle midagi kihva, visatakse sinu isik likviidsuse nivelleerimisel lihtsalt nagu haisev narts tänavale.

Teine teema, mis mul samuti hambad irevile, nagu marutõbisel koerlasel, ajab, on mendijuhi valimine.

Lahe on kaeda, kuis ministrihärra kuulutab end hullumaja kandidaadiks ehk otsustusvõimetuks persooniks. 

Maratonääri vaevused

Kuna maratoni teema on viimatisel ajal moes, siis ei saa ka mina mitte vaiki jääda.
Käisin samuti maratonil.
Raibe tahtis hinge ärr võtta.
Ise pole sellest kah toibunud veel päriselt.

Alustasin peale reedest saunaskäiku ja küla peale minekut veini manustamisega.
Hea pakivein oli, olgugi, et teine hispaanlane – ei liig hapu ega magus.
Vahepeal maitsesin ühtekomateist – vaalaliha, anšoovisekastmes praeliha, sojakastmes jne.
Nii kuis lauale midagi toimetati.
Leotasime huvi pärast ka tooreid, lapikuks haamerdet lihatükke punases veinis, misjärel sai pipardatud ja paneerida ning seejärgi pannile asetada. Päris omapärase mekiga tulid.

Siis toodi välja konnamaa aniisiviin.
Mõtlesingi tükimat aega, kuda ma oma köhast, misse tükimat aega mind kimbutas, lahti saan.
Ja enäe, pastis andis hea võimaluse.
Trimpasime seda.
Pika mekkimise perra hakkas janu ja selle inimkonna suurima häda kõrvaldamiseks oli nurgas konutamas mingi koolajook – alati abivalmis nagu pioneer.
Snäkkide tagavara vähenes üpris eduliselt.
Aaga, kõik see oli sisuliselt ettevalmistus maratoniks.

Vot laupäeval oli sitt-mis-sitt olla.
Peremees kolis oma pere kokku ja kadus lõunasse, jättes minule peaparanduseks sikspäki jagu õltsi.
Mina jäin oma pohmakaga koduhoidjaks.
Uskuge või mitte, mul läks terve laupäev ühe purgi õlle ärrjoomiseks.
Kaesin küll, et imelugu – isegi vaivpäki vaatamisest hakkas pea valutama.
Kuni ma selle oma silma alt selle ära koristasin.
Aga...
Siiamaani on millegipärast mul pohmelliraibe kallal.
Misse muu kui maraton – pohmakamaraton.
Tervistav tegevus on – köhahood on harvemaks jäänud.
Viimased päevad olen hoidnud kainet joont, mis sest, kui see viimane veidi loogeline.

Soovitan!

Kära ei millestki

Hümnus kui selline on püha asi – olla teine lausa riikluse sümbol.
Eks ta nii olegi.
Koos vapi/kilbi, lipu ja veel millegagi.
Ainult, et saua pole, sest need on kumminuiade näol politseile jagatud.
Millegipärast.

Tegelikult teeksin ettepaneku hümnuselt kolmas salm hoopis ära kaotada, kui ülearune.
Kahtlustan siin papa Jannseni eufoorilist puhteestlaslikku hoovõttu - ei märganud õigel ajal pidama jääda.
Olgem ausad, jätnud too mees hümnuse kribamise hoopis tütre hooleks, oleks meil parema sõnastusega riigisümboolika.
Aga noh, tegu tehtud.

Üks asi veel – kaitseväe kaplan võiks tänapäeval paraadide ajaks üldse koju jääda.

Lihtsalt paar värsirida

kui nüüd ausalt ma kõik

südamelt ära ei räägi

siis esile tõuseb tõik

et mu hinges käärib
 ____________________________________________________________
3 minutit läks selle kirjapanemiseks ja kohendamiseks

Kuhu on kadunud Münthon?

Ma ei tea kuidas mujal, aga Tapa kandi poodides pole mina enam tükimal ajal näinud müügil Mynthonit.

Viimati Tapa Säästukast jaanuarikuus ostsin paar karpi, siis jäi veel sinna paar karpi - Grossis polnud Mynthonist kirbu haisugi.

Või on Mynthoni puudumine kohalikus kaubanduses üleüldine?