28.10.10

Kuidas lahendada tööjõupuudust immigrantideta?

Juba mitu aastat on suurettevõtted rõhunud välistööjõu sissetoomisele.
Et saame nii kvalifitseeritud töölisi lausa tasuta.
Selle asemel võiksid needsinatised ettevõtted spetsialiste ise välja koolitada.
Oma ettevõtte siseselt.
Tasuta.
Et seesinatine koolitus ei muutuks läbisõiduhooviks, tuleks ilmselgelt panna töötamise aeg paika.
Muidugi koos normaalse palgaga.
Kui koolitusele tulija tahab enne tähtaega lesta tõmmata, antakse valida, kas maksab koolituse 1:1 kinni või uuest töökohast hakkab laekuma iga kuu teatud summa koos protsendiga.
Protsendimäär aga võiks olla kuskil 1 kuni 10.
Nõnnamoodi talitades saame töötute armeed vähendada.

No kuulge härrased-prouad ülevalpool.
Kui te ise oma pead ei taha vaevata, siis võiksite tagasi astuda.
Andes ühtlasi selle teoga Eestile võimaluse uusi ideid välja käia.
Või makske mulle selle eelneva probleemi äralahendamise eest honorari vähemalt.
Ma tahaks kah musta põrandaleiba süüa...

9 kommentaari:

Kaamos ütles ...

Aga seda ju tehakse juba praegu! Käid firma kulul koolitusel, kirjutad alla koolituslepingu. Selles on kirjas koolituse maksumus ja aastad, mille kestel kooliraha nö nulli läheb. Enne seda aega lahkuja peab raha tagasi maksma.

A.I.V.O. ütles ...

Mul siin tekkis küsimus: miks hüpersupersuurettevõtted sellest pole kuulnud?
Raadiumist paar päeva tagasi kuulasin poole kõrvaga, kuis õigustati "neegrite" sissevedu - sellest tulenevalt siis sai see kirja pandud.
Ja kevadel miskil ajal taotles riigifirma nimega Eesti Energia ca 40 ukrainlasest energeetikaspetsialisti maaletoomist.
No ausalt, see suur rahapatakas teeb inimloomad lolliks ja juhmiks...

Kaamos ütles ...

Odavam tuleb, eesti töömees paneb pillid kotti ja läheb muule maale teenima, läheb mujale neegriks nagu ukrainlased siin neegerdavad.
Aga see ei ole nii lihtne - sisseoodud asjatundjale peab seaduse järgi maksma vähemalt antud eriala kohaliku piirkonna keskmist palka (või oli isegi rohkem, ei mäleta).
Siin on nüüd kaks võimalust: kas ettevõtja palkab "filipiinlased" ehk mustalt tööd tegevad odavad välismaalased või seaduskuulekalt maksab neile palka, mida ka kohalik mees küsiks. Aga kohalikku selle eriala meest ei pruugi olemas olla, sest täiskasvanute koolitamine on meil enam kui lollakas. Tahad koolitust - saad kokaks, juuksuriks, ettevõtjaks (mis amet see on?)- töötukassa rahaga. Ettevõte, kes tahab orgunnida omale spetsialistide väljaõpet , ei leia lihtsalt kolitajat. Õhumüüjaid on kuhjaga.
Teine pool on selles, et kui võtta Vasja tänavalt ja saata firma kulul õppima ei pruugi temast veel asja saada. Ehk on muidu loll või laisk. Raha lännu, isegi kui koolitusleping teda firma külge seob: mida sa lolliga teed?

lõpuks taandub see, eriti ülisuurte firmade puhul, siiski mõttelaiskuse taha. Kes siis maasikaid kasvatada tahab, hulga lihtsam on neid osta!

A.I.V.O. ütles ...

Varjatud globaliseerumine siis?
Heh, kui vanasti oldi õpipoiss-sell-meister süsteemiga rahul, siis tänapäeval on üks lüli nagu vahelt kadunud.
Kõik tahavad õpipoisist meistriks saada ja seda lühikese aja jooksul.

Kaamos ütles ...

Kahjuks ei ole ma eriti uurinud seadusi, millegipärast kardan, etnäiteks kutsekoolide õpilste/üliõpilaste võimalused olla mingi kohaliku firma stipendiaadid koos kohustusega hiljem sellesse firmasse tööle minna on pärsitud mingite erinõmedate erisoodustusmaksude või millegi taolisega.
Aga miks ei võiks sellist võimalust olla?

A.I.V.O. ütles ...

Omal ajal käisin ma kutsekoolis okustaate sisse viimas, aga ei võetud mind tõsiselt jutulegi. Põhjuseks nigel vene keele oskus. Saksa keel oli rohkem läbi võetud kui vene oma. 6klass venet vs 7klass saksat. Kusjuures saksat võtsime läbi kooliprogrammivälisena, kuid vene keele programm oli juba tollase haridusministeeriumi poolt kinnitatud.
Nii jäigi mul kutseharidus saamata, ehkki elukutse nõustaja soovitas just seda kooli, mul endal oli ka seesama kutsekas eelnevalt välja valitud aastajagu varem...
Ja kesse nii väga tahtis kooli õppeedukust alla tõmmata ja sellega koos ka rändpunalippu kaotada...

Igal juhul kutseharidust mul pole.
Ja elu ka ei kutsu...

Kaamos ütles ...

Ah, küllap see elu mingil hetkel mitte ainult ei hakka suure kisaga kutsuma, vaid võtab lausa kraest kinni ja lohistab Suurele Näitelavale. Ole ainult mees ja tunne see kutse ära!
Muuseas: mul ei ole samuti mingit kutseharidust. Kutsumus on ilmselt :)

A.I.V.O. ütles ...

Eee...
Poliitikuks vä?
selle viimasega siuke keiss: kunagi kauges nooruses käis peast läbi unistus vabariigi presidendi ametikohast...
Nüüd mõtlen, et oli mul vaja sellest üldse unistada.
Eesti poliitikud on kõik selle maastiku täis pasandand, nii et pole üks parem teisest.
Ja mina pean seda sitast läga rookima hakkama?
8(

ÖöHulkur ütles ...

Mes puutub vene kiilde.
Tõenägelikult olli asi tolles, et sa es osand vene nõnnaytelda argikiilt - nigu Punalipulise Balti Laivastiku madruse kõnõpruuk: puul tundi ropendamist, naa et yitski roppus es kordu :D
Kuulin õpetatav vene kiil es kõlba egäpäisess suhtlemisess. Samma jama olla ka praegases haridussysteemis, niikui meite kuulia'algi...
Sammamuudu om ka ntx soome kiilega - yitski normaalne somm es "puhu kirjakieltä". Egäl kotusel om mingi uma (uus)murre.
Hulkuri dialekti ja eesti kirjakiile suhtest ma es röögigi :D