Kevad südames

Üks väike pildike messilt „Kevad südames“.

Mess toimus kord aastas ja alati üllatas ta millegi imetabasega, meelitades rahvast nii lähedalt kui kaugelt. Eelmisel aastal esileti haruldast, kuid seda kaunimat roosisorti The Affair Crown Imperial. See oli nii kallis, et jäigi tollal näituse naelaks. Sel aastal lubati messiomanike poolt midagi enamat välja käia.
Igas boksis oli uudishimulikke, kelle küsimustele pinna rentnikud olid meelsasti nõus vastama.
Päeva lõpuks olid hommikul rõõmsad ja ootusrikkad näod üpris tülpinud. Sellest hoolimata meelitati larhvile viimnegi naeratus. Seda enam, kui tengelpungade sisu vahetas omanikku.
Rahvamass liikus omasoodu. Nagu hoovus ookeanis.

Ta haaras rinnust ja ohkas.
Et seejärel kokku kukkuda.
Vajus nagu tühi turukott, kui see sangadest lahti lasta.
Keset rohket rahvamurdu.
Käigu pealt.
Võigas irve kaamet nägu palistamas.
Tema läheduses olijad püüdsid esmase reaktsioonina hoiatada oma läheduses
olijaid, kuid inertsiaalne käigurada oli nii sisse tallatud, et järgmised ei näinud, mis juhtus ja komberdasid surnule otsa. Suurt messikeskuse melu katkestas heledad kiljatused.
Enamus külastajad pöörasid hetkeks oma pilgud häälte suunas, kuid midagi uut nägemata tatsusid edasi.
„Siin on niigi vaatamisväärsusi,“ kehitasid nad endamisi mõeldes õlgu, „äkki keegi tahtis omale tähelepanu pöörata ja tellis kiljatuse reklaami mõttes, küll me jõuame sinna kah!“ ning jätkasid oma liikumist.
Hetk hiljem kostus sealtsamast, kus ennistki, kriiskav naisekiljung.
Tuim mass tundis rõhumist - kriiske suunast avaldati survet.
Keegi hüüdis üle rahva, et keegi on siin ära vajunud, saatku kiirabi.
Mõni hetk hiljem teavitas seesama hääl, et saatku morg, siin igatahes on laip.
Algas tunglemine väljapääsude poole.
Mõned rahva seast kasutasid tekkinud segaduse oma kasuks ära, hiivates lettidelt väärt kraami oma karmanitesse.

...