19.4.11

Vaata, inimeseloom...

Käisin eelmine aasta ükspäev kohalikus hüpersupermegaminimarketis.
Sealt naastes sattusin kokku ühe väegade häste riietet noorsandiga.
Tema kõnetas mind esimesena.
Et kas mul on talle anda paarkend krooni suitsude ostuks.
No tohhoo kurat!
Kas ma näen välja kui mõni rikkur vä?
Mul kubemelappidega vanaisaaegsed püksid jalas, aegunud moekuradi lõike järgi jope, mis paaris kohas lõhkine ja takutuustid lotendasivad sealt välja, seljas – ja järsku ma nigu mõni moeahv?
No hakkasin juttu veeratama, et mis mehi te olete ja miks te minult raha kerjate, kui ise olete paremas dresskoodis kui mina, kes ma mitu-setu aastakest töötu?
Ta sinder ei tabanud nööki ära. Või oli ta nii hädas, et neelas selle alla.
Hakkas miskit seletama, mina katkestasin julmalt tema sõnamulina, öeldes, kui raha ei jagu siis tuleb mingi lõbu maha jätta. Või müüd oma rõivad seljast. Nii, et jäta oma suitsetamine maha, säästad raha ja tervist.
Kutt jäi lolli näoga järele vahtima.
Läks mööda paar kuud, kui jälle kohtasin sedasama kutti tänaval. Tahtis mind kõnetada, siis ilmselt tuli talle meelde, mis ma eelmisel korral rääkisin ja keeras keset tänavat ringi...

Nii...
Mälumülkast keksisid veel mõned juhtumid pinnale.

Aastaid tagasi, kui veel ruubel maksis, olin kimpus mõnede koolivendadega, kes nurusid pidevalt raha.
Need olivad minust vanemad, noh - nooremaid ikka kiusatakse.
Ühel hetkel küsisin neilt, kas te sõnapidajad olete?
Teeme siukse tehingu, et ma annan teile kahekümne kopika asemel 50 kopkat. Järgmisel korral, kui tahate minult raha saada, siis maksate mulle enne ühe ruubli tagasi. Nõus?
Sellest ajast ei noritud mult ühtki kopikat.

Siis, kui kroon valitses, oli tüütu siinkandi jõmmide rahanuiamisi kuulata.
Andsin siis ühele jõmmile Tammsaare ja lugesin sõnad peale: "Sa küsisid mult 10 krooni õlleraha, aga ma annan sulle 25. Võta see omale ja ära enam mind tüüta. Lihtsalt häbi on, kui sina tugev mees, kes sa tööl käid ja tuled minusuguse töötu juurde õlleraha kerjama. Mul paraku rahapuud ei kasva, nii et jään paar söögikorda tühja kõhuga kannatama..."
Keerasin selle jutu peale otsa ringi ja tulin tulema.
Aga jõmmile ei jõudnud ilmselt see jutt pärale.
Järgmisel korral kokku trehvates lootis ta mult jälle raha saada.
Kui ma talle meenutasin eelmise korra juttu, siis mees läks näost tulipunaseks...

Miks see nii on, et töölkäivad inimesed ei tule oma rahadega välja, samas kui mina üritasin selle piskuga, mis riik mulle maksis pinsi näol?

Jajaa, ma olin teeneline penskar.
Te ei teadnudki???

8 kommentaari:

Kaamos ütles ...

Miks kirjutad, et olid penskar? Kas nüüd tunnistati sind kellegi tegematajätmiste pärast tervise poolest kosmonaudiks? Meite peres on seda korra ette tulnud, jama kui palju.
(kutsu oma kinnitussõnageneraator korrale - mu vooruslik klaviatuur punastas sõna "persen" peale)

A.I.V.O. ütles ...

Vaata, ma olin teeneline penskar, nüüd olen lihtsalt penskar.
:D
Ükskord tuleb su vooruslikul klaviatuuril ikka need ropud sõnad läbi käia.

Siil ütles ...

Kipub selline reeglipära vist olema jah. Mul oli tudengipõlves sama lugu - elatusin oma vähestest, enne Linna sattumist kogutud säästudest ning hiljem tekkinud esimesest tööotsast hädapärast ära ja panin natuke kõrvalegi. Samas kippusid kõvematel ametikohtadel korralikumat pappi teenivad ja laia elu elavad sõbrad-tuttavad just mult laenu küsima. Kusjuures üks neist on tänini paar tuhat võlgu, elavat nüüd Tartus sama laialt edasi. Aga ma sain jälle ühe õppetunni võrra rikkamaks :P

Rents ütles ...

Mul sama teema, eelkõige tahavad raha laenata inimesed, kellel enda raha väga oluliste asjade peale ära on kulunud. Väga olulised asjad on näiteks iPhone või Apple'i arvuti jne. Nüüdseks on harjunud, et ei saa.

A.I.V.O. ütles ...

Ehhee...
kusagilt jäi mu kõrvu selline lausung: Raal on kiirestiriknev kaup. Nagu banaan.
Märjamantli auks peab ütlema seda, et neil on sisu üsna korrektselt paigutatud. Küll aga teeb mind kurvaks, et koostamisel kasutatakse odavat tööjõudu. Et kasumimarginaal õite kõrge oleks.
Keegi oli kindlaks teinud, et Õuna tooted maksavad pea poole vähem.
Mõtlemisaines aifööni, aipäädi jne. ihalejatele.

ÖöHulkur ütles ...

Öh... Mul tulleva' vahel säändse' häästeriietetu ja lõhnastetu tüübi' suisa tüü juure paari j€wrot küssama. Mia näütä' rahakoti sisu, et emmigi pole kaasas - pakuva', et läki siis lähimbä pangamassina juure. A' kossa tüü a'al läät - meite kandin võeti paar ligembat autumaati miäkiperäst maha. Ülejäänü' omma kaugembal.
Paku' näile tüükoja nukast kotitäüt tühja taarat, kost saass umbes viieka - ei kõlba, rsk. Tohhoo tollivalitsus vai tilliviletsus - esiki naa' mersu- ja mannaliisturivenna', perse kuldkette täüs ja kaaviarirada takan, paarutava tävve hooga õkva taaraautumaadi ette, loobiva pagaasniku tühjäss ja vahetava' tšeki puutin vedelass. A' mingeile isinakanu ehitusmihile ei ole nigut soliidne?

A.I.V.O. ütles ...

Hehh, kui nad kolmekordse-nimelist kölni vett peale piserdavad siis ehk on nad sala-asotsiaalid?
Ega vahet olegi, mul kangastus siin su jutu perra järgmine pildike: kassimullast ketid päikse käes säramas ja näljase jänku pabulad taga, neil perse all on potjomkini küla moodi sapikas...
Vat selleperast nad ei saagi taarakerkosse kimada, sest nii reedavad nad masina sisu - kussa ikke näinud oled, et mersul või paasturil pagaaznik eesotsas oleks...
Äkki mõne jõuka tuttavaga kokku trehvates pole neil silmi kuskile peita.
:D

ÖöHulkur ütles ...

Nu sapparile annab jo mõne tagaveoga sportkäula plekid ümmer panna, ntx Porschel om pisike pagass iinpuul küll olleman...