Viimatsel ajal muud pole, kui akt a ja akt a.
Otsin pilte – kuskil pole naisakte.
On ainult Hvookessi nägudega soojadesse ürpidesse mähkunud tüübid.
Jäin mõtlema.
Kui see akt a, või mis ta seal on, vastu võetakse, paljud on nõus pisipehme akendest loobuma pingviini kasuks?
Siiamaani ma imestan, et paljudel inglits suus, ikka kasutatakse rahamaia pordumaja tooteid.
Mina näiteks ei jaga eriti võõramaa keeli, aga millegiperast olen Linuxile üle läinud.
Vällamaa hvoorumitest ma abi ei saa, küll aga pingviin.org-is olen nii mõnegi takistuse lahti mõtestanud.
Ammusest ajast olen kuulnud ütelust: „ÄRA NUUMA KAPITALISTI! KASUTA VABAVARA!“
Noh, silmad häbi täis?
Alusta sellest, et jätad kommertstarkvara ostmata ja tõmbad netist vabatahtlike arendatavat tarkvara, liitud kommuunidega ning annad oma panuse vabavara levikule.
Aknakese asemel võiksid tõmmata Linuxilise, kontoritarkvara asemel võiksid kasutada LibreOfficet, Photoshopi asemel kasuta GIMPi, CorelDrawi asemel Inkscape... võimalusi on sitaks palju.
Aga kae perra – su tengelpung ei kõhnene.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
20 kommentaari:
Nuuman küll. Kuidagi tuleb ju leiba ka teenida ... ja paraku pole ükski tõlkeprogedest vabavaraga ühilduv.
Aga kinnitussõna "mulos" :P
Nuuma aga.
Sa teed ju TÖÖD. :D
Kommertstarkvara ongi TÖÖ tegemiseks, mitte aga meelelahutuseks.
Mul siuke tunne, et ega tulevik nii helge pole. See-eest on ta tume...
Saabus aeg, kus rahval polnd midagi kobiseda. Õhtumaa tsivilisatsiooni tabas vältimatu pimedus. Riigi kodanikest tehti kohtutes konveiermeetodil kurjategijad...
:P
Eeh. Eks tä olene, määnne tuu väegäde spets lollvara om. A egäpäivätse raalitüü olle vabavaraga kenast är teinu ja jää ülegi.
Üttekomatõist om joba mainitu', a lisanda' omalt puult ka mõne:
OpenShot - videotüütlus (kiä otsida viitsip, või perrä kaija mu juutuubi kanalilt).
Scribus - küljendusproge (niisaate uurimisess tiritu' etkel).
2ManDVD nink anaal-loogi' - dvd koostamine.
Aegisub - supakate toimendamise proge vilmidele...
Ole'i tuu vabavara aint miilelahutise jaoss üttigid.
Oh, ega ma ei väidagi, et igapäevaseid asju vabavaraga tehtud ei saaks, aga paraku kõik mu seitse (või oli neid kümme) tõlkeproget nõuavad siiski aknaid. Tegelt valetan, Google'i tõlkimine käib veebi kaudu (mitte otsida seoseid Google translate'iga :P), nii et sellega saaks vabalistega ka hakkama.
Ja üldse, missa osatad, mul ple jälle metsa ega maad, kus käia :D :( Kaks männipuud on ukse ees, aga need ei anna paraku metsa mõõtu välja ja jõulukuuske kah neist ei saa.
Muusääs, kiire otsing andse, et Limuskilegi annass mitut karva kommertsiaal-professionaal tõlkureid pääle lasta, Swordfish jne...
Naka vai pruuvma.
Noh, klient on kuningas ... nemad määravad, millega teha tuleb, selles see viga ongi.
Juhul, kui nemad MÄÄRAVAD millega tööd teha, peavad nemad ka antud proge kinni maksma.
Minu arust peaks määrama TULEMUS, mitte see, millega tööd tehakse.
Ehk failiformaat, millesse töö salvestatakse ja see ka edastatakse.
Kui sul see tõlkeproge on raalis, siis las sitsib edasi...
Ööhh... tulli üts ull mõttearetis pähä. Etkel võõra raali takan, katsu iljemb koton kirja panna (ku aiga om)...
Ega see nüüd nii lihtne ka pole, et muudkui salvestad tx- või xlz-failiks ja käib küll :D. Tõlkimine käib ju mäludega (kas lokaalsete või veebis olevatega), mitte niisama suvalist teksti ritta toppides. Peaks sulle ühe kiirkoolituse tegema, et asja olemusest aimu saaksid :P.
Aga ega mina ise tõesti pole maksnud, selle eest hoolitseb tööandja. Oh, sa ei kujuta ette, millised erinevad variandid kõik olemas võivad olla - kasutajakohad, litsentside arvud, progeversioonid jne jne.
Ühesõnaga on point selles, et kvaliteetset tõlkeprogrammi ikka tasuta ei arenda sul keegi.
Miu kommentaar säändsite "klientide" kohta: http://hulkur.pri.ee/?p=9378
Perssekukkunu' süsteem, piäss muideks ütlemä.
Muusääs, ku tegu om umbes nigu klient-server süsteemiga, sis toda ei piäss ollema rasse Linuxile portida. Ei piä tingimade tasuta ollema. Mänguklientide näol om tüütävit näitit olleman.
Muusääs, natike tõlkeprogede kohta uuriden pani peris mõtlema, et mitme' bisibehmele mõeldu' asja' pruukva' tihtilugu libtranslate-nimelidse jupi baasil tettu .dll faile (alguperä unixilisilt!)
Nujah, ma nüüd nii täpselt ka ei tea öelda, mismoodi see klient-server süsteem Linuxis töötaks, sest ka selleks on vaja omale arvutisse proge installida, et saaks serveriga üldse ühendust. Näiteks kolm proget käivad MS Wordi peale (ma ei usu, et OpenOffice'i peale käiks) ja üks neist on kindlasti serveriühenduse kaudu (vbl on veel üks, meie igatahes ei kasuta).
Aga kliendid on suured ... ja kuningad, arva sa neist mis tahad. Kui ei meeldi, võid teise töö leida :) Eks see ole ühtluse küsimus ka, töötegijaid on ju meeletult palju, kui igaüks teeks sellega, millega heaks arvaks, tuleks lõpuks välja üks puder ja kapsad. Opsüsi hind (ja nende omanike nuumamine) on siin kõige väiksem mure, tõlkeprogrammid on kordades kallimad ja neil on suured tiimid taga, kes sellega pidevalt tegelevad (mitte et asi täiuslik oleks :P). Point ongi selles, et on paraku väga palju töid, mida EI SAA teha vabavaraga.
Ja omgi perssekukkunu' süsteem, ku egä lollvara-aretaja joosk sisuliselt isi suunda nink egä klient taht isi asjaga tettä lasta. Kah mul kunni'.
Klient piäss ollema kunn ikke lõpptoote, mette tüüprotsessi vai tüüvahendite suhten!
Sa ei taha tiidägi, midä kõike om vabavaraliste vai vabavaralisist aretetu' tasuliste süsteemidega tettu, Hollywoodi vilmideni vällä!
Muusääs, jäi mõtlema, et ku just tehnilise/teadusliku tekstiga tegu pole, sis mia'i saa küll arvu, melless massina avituksel tõlkimine ää olless. Vai om olleman spstsproge Cartlandi tõlkimisess? :P
Ma jäin mõtlema veel seda asja, et kui lähed töölt ärr, siis pead selle raali istutet tõlkeprogrammi ka maha kustutama.
Ühesõnaga, kui sa tahad oma tarbeks hiljem kasutada sissejuurdunud/harjunud tõlkeprogrammi, siis oled "piraat", eks ole. Seetõttu tasub alternatiive uurida igast kandist, et millega saad ka leiva lauale tuua.
Tegelt on pealkiri veidi eksitav - juriidiliselt korrektne oleks "Kasuta vaba tarkvara".
Inglismannide keeli siis on Freewarel ja Free softwarel vahe sees.
Tõsi ta on, et arendaja viitsimise suvast sõltub mõne programmi eluiga. Oletame, suletud koodiga tarkvaral on märkimisväärne hulk kasutajaid, siis peale pillide kotti panekut on kasutajad nagu maharaiutud peadega linnud, kes jooksevad tühja. See on väga suur miinus, muideks.
Avatud (lähte)koodiga tarkvaral on see eelis, et alati on võimalus, et keegi võib seda edasi arendada kartmata patentidega jamamist.
Meenutame näiteks suletud koodiga aken ie turvaaukude problemaatikat: avastati, anti teada sinna kuhu vaja, möödus aastaid ja alles siis, kui asi muutus epideemiliseks, asuti seda parandama. Kujutagem nüüd ette kui palju troojalasi selle ajaga rootkittidena raali sattusid. Kuna uuendused olivad kah seotud ie-ga, siis oskasid viirused nendest mööda minna.
Ega teadlik raalikasutaja enam ie-d ei kasutagi. Seda enam, usaldus on null... :)
Avatud koodiga tarkvara puhul reageeritakse tekkinud probleemi lahendades üsna operatiivselt.
Hulkur, Cartlandi-tõlkeproge oleks päris lahe leiutis :D
Aga ega ilukirjanduse jms raamatute jaoks üldjuhul progesid kasutatagi, mina räägingi tehnikatõlgetest, kus on mälude kasutamine vältimatu (kui just ei taha ekselist näpuga vasteid taga ajada).
Aga Aivo, need tõlketarkvarade arendajad, kelle tooteid enim kasutatakse, juba pille kotti ei pane, selleks on see liiga hea tuluallikas. Panevad siis, kui proge nii vilets, et enam keegi kasutada ei taha, muidu mitte. Pmst ju nagu tavaline äri - kui teed hästi, siis teenid tulu, kui teed põlve otsas ja enam ei viitsi, siis ei pruugita sind usaldamagi hakata. Miks eelistad näiteks kallimat kaamerat osta, mitte odavamat seebikat? Ikka samal, kvaliteedi põhjusel ju.
Ja olen küll piraat, kui mujale lähen, ei vaidle üldse vastu :P Sellepärast minnaksegi viimasel ajal serveripõhisele tõlkele üle, et mul pole programmist midagi kasu, kui kasutajalitsentsi pole.
Issant, kui tark ma ikka olen :P:P
Tegelt on mu lihtne loogika see, et tasuta lõunaid pole olemas.
Tegelt om küll - ku leidup lolle, kiä Pühä Lõunasüümä-aa kinni plekva :D
Palludel vabavaralistel käi nii: asi esäjäneksest om küll tasuta, a' kiäki ei keela progejit süämetunnistise perrä annetuksiga toetada. Teoorian esiki mia toeta' näid kaudselt. Pruugi' proget nink kitä' tutvilegi. Tutva' lähvä' uurma, mes värk om. Mõnele nakap ehk eriliselt miildümägi nink otsustap annetada asja ääss kasvai paar taala vai j€wrot. Umbes säänne süsteem.
:D
Nii hää on kaeda kõrvalt kahe kardinaalselt erineva ilmavaate pooldajate tõestamist.
Mis meenutab tõdemust - kui titaanid omavahel kemplevad, siis lihtsurelik ärgu oma nina sinna toppigu.
Aga ma teen seda siiski.
Paraku on mu meeli köitnud üks küssa, mis vajas lahendamist.
Nimelt, kust saab Udanik Koido Kaduste oma väitele kinnituse, et vabariigis on ebaseaduslikke tobuvaraomanikke 50 % ringis?
Mõtlesin, mis ma mõtlesin, aga tänu sellele väitlusele, mis eespool on üleval, tabasin ühe kokkusattumuse.
Tööandja kannab raalid maha, siis müüb või annab need koos pealolnud tobuvaraga teisele. Tobuvaralitsentsid ununevad kaasa andmata. Pahatihti on ühel plaadil teatud arv litsentse, mille alusel lubatakse programm nii mitmesse raali sokutada. Mis jääb endisesse kohta maha ja hiljem lihtsalt minema visatakse.
Olgugi, et tobuvara kinni makstud on.
Sama teema on ka raalipoodides, kus eelpealeaetud tobuvaraga raalidega kaubeldakse.
See kõik on tootjate laiskusega seotud.
Et ise mitte sellega sekeldada, antakse lahkelt õiguse sekeldamisele üle antud äripartnerile. Kes kontrollib, et seesama bismesmen ei pane litsentseerimata tobuvara peale?
Õigem oleks nii nagu Vihmamantel seda mõnedes riikides teeb - avab oma poe.
Senikaua, kui meil sedasi ei toimita, ei lõpe üldse see hala piraatluse ja saamata jäänud tulude teemal.
Kunagi ma kasutasin jah seda va piraattobuvara, siis omandasin raali koos litsentseeritud kleebisega. Kummaline oli asjaolu, et piraattobuvara kestis oluliselt kauem kui ausal teel kinni makstud tobuvara.
Nüüd kui kellelgi on vaja XP pro koodi, mis on kinnimakstud, sellisel juhul võin tasuta ära anda, kuna pisipehme ei suvatse niiehknaa kinni plekkida.
Need raalid enam mul aknalaadset tobuvara enam ei kanna kõvaketastel - olen kõik kupatused LinuxMinti alla viinud.
Ja olen rahul...
Muusääs, tulli miilde ütelung:
"Prostituut sai tegutsemisLITSentsi"
:D
Nagu sa kunagi ammu väljendasid: LITSentse jagatakse prostituutidele!
Postita kommentaar